ÄRA MURETSE

Las ma küsida su käest ühe lihtsa küsimuse: „Oled sa saanud vabaks?“ Sa mõtled nüüd kindlasti: „Muidugi olen! Jeesus on lunastanud ja pühitsenud mind ja ma elan kõige täiega Talle. On see ju iga uskliku tunnistus.“

Siinkohal aga järgmine küsimus: „Kas ka su igapäeva elu peegeldab seda aulist vabadust, mida just äsja kirjeldasid? Kas ka su sõbrad, abikaasa ja lapsed kinnitaksid, et oled vabaks saanud? Või oled sa nagu suur hulk kristlasi, kes tunnevad end kui vaimse kiige peal? Käib su kristlik elu pidevalt üles-alla, olles ühel hetkel vaimses haripunktis ja järgmisel lihalikus orus?“

Me kõik võtame usu läbi vastu need võrratud teoloogilised tõed Jeesuse tegude kohta me eludes – pääste, lunastus, pühitsemine, vabastamine. Samas aga on need nii mõnegi me jaoks vaid kui „vaimsed tõed“, mis eksisteerivad kusagil teises maailmas. Me küll laulame ja rõõmustame kirikus kõige selle üle, mida Jeesus me heaks teinud on, kuid kas Tema vabaduse and on ka tegelik reaalsus me eludes?

Me kõigi elus tuleb ette aegu, kus me maadleme oma mõtete ja tegude puhtana hoidmisega. Ja igakord, kui me oma suhtes Jumalaga põrume – mida juhtub muide tihti – mõtleme jälle: „Ons’ Jumal mind ikka tõesti vabaks teinud?“ Kui su vastus sellele on ei; kui tunned, et oled sellisesse üles-alla pendeldamisse kinni jäänud, siis võib-olla muretsed hoopis oma staatuse pärast Jumala ees. Võib-olla tuleb ette isegi aegu, kus kahtled oma päästes. Armas sõber, see ei ole vabadus! Kuid mida see siis tegelikult tähendab olla vaba Kristuses? Esimene tunnus selle kohta tuleb Jeesuse enda käest, kes ütleb: „Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?... Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Matteuse 6:27, 33).

Ma olen viimasel ajal muretsenud millegi väga reaalse pärast, milleks on mu vanus! Mäletan, kui olin oma 20-ndates ja vaatasin oma 50-ndates isa peale ning mõtlesin: „Ta on nii vana!“ Olles nüüd ise jõudnud samasse ikka ja olles poole oma elust juba ära elanud, hakkab see minus hirmu tekitama. Kuid mida Jeesus mu muretsemise peale vastaks? „Gary, saad sa ise lisada ühegi tunni oma elule juurde? Lõpeta muretsemine.“

Kristus pakub neid samu sõnu igaühele meist, kes me muretseme oma vaimuliku elu pärast. Ta ütleb: „Ära muretse!“ Ja ükskõik, kui nullseisus sa end ka oma vaimuliku elu suhtes ei tunneks, Ta kuulutab sulle: „Sa oled uus loodu!“ Sel samal hetkel, mil’ otsustasid järgida Jeesust, tegi Ta sinust uue loodu ja see fakt ei muutu kunagi. Isegi, kui arvad, et oled liiga kaugele kõrvale kaldunud, ütleb Jeesus hoopis vastupidist: „Ära muretse! Ma olen varustanud sind kõigega, mida vajad, et olla osaduses minuga.“