ÜLELOOMULIK VARUSTUS

„Mine järvele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb! Ja kui sa tema suu avad, leiad sa hõbeseekli. Võta see ning anna neile minu ja enese eest!” (Matteuse 17:27).

Selle loo põhjal teame, et Jeesus tahtis kanda hoolt selle eest, et nad jüngritega saaks oma templimaksu makstud. Küsimus vaid on, miks ei võinud Jeesus sirutuda oma taskusse, võtta sealt mündi ja anda selle ise Peetrusele? Miks andis Ta hoopis konkreetsed juhised minna alla järve äärde, heita õng sisse ja leida raha esimese kala suust, kelle ta pidi saama? Ja kui ka Jeesusel poleks olnud taskus raha, oleks Ta ju võinud selle sama hästi tuua esile mõnel muul moel kui et kala suust! Mis mõte kogu sellel lool oli?

Õppetund, mida Jeesus nii Peetrusele kui ka meile tänapäeval anda tahab, on järgmine: „Kui kannad praegu hoolt väikeste asjade eest, avan sulle üleloomuliku usu ja varustatuse. Ma avan su jaoks midagi, mis toob au Jumala nimele.“

Kujuta ette Peetrust minemas järve kaldale ja seletamas inimestele, kuidas Jumal oli tal käskinud püüda kala, kuna tolle suus pidavat leiduma raha templimaksu tasumiseks. Teised kalamehed mõtlesid kindlasti: „See kutt on küll omadega segi! Ta on ikka liiga kaua selle õpetaja seltsis aega veetnud!“ Ometigi, kui Peetrus tund aega hiljem münt käes tagasi tuli, oli ta võimeline tunnistama: „Just nii nagu Issand ütles, nii ka sündis! Ma sain selle kala, avasin tolle suu ja seal see raha oli – piisavalt, et maksta minu ja Jeesuse eest templimaksu.“

See on pilt sellest, et kui sina ja mina otsustame teha õigeid asju, leiame me ka üleloomuliku varustuse hädaajal. Varustuse olla aus; varustuse olla rõõmus; varustuse leida tröösti, mida püüdsime ehk leida kusagilt mujalt. See kõik saab alguse sellest, kui laseme Jeesusel minna templi nurkadesse (see tempel oleme sina ja mina) ning öelda meile: „Ma tahan sulle rääkida millestki.“ Kui Jeesus Peetrusega templis rääkis, oleks viimane võinud vabalt ära kõndida ja öelda: „Ma olen ju vaba, mistõttu ma ei pea maksma templimaksu!“ Kuid tänu Jumalale, et ta seda ei teinud, sest nii sai Jeesus õpetada talle midagi üleloomulikku.

Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.