„ÕHUTA MEID ÜLES, ISSAND!“

Paulus kirjutas Tessaloonika usklikele: „Ärge kustutage Vaimu!“ (1 Tessalooniklastele 5:19). Kui hämmastav see ka poleks, siis kuigi Püha Vaim on ka täienisti Jumal, on sinu- ja minusugustel usklikel igati võimalik takistada Tema tööd ja summutada Tema püha tuld.

Osa usklikke usub ekslikult, et kui Jumal tahab midagi teha, siis Ta ka teeb seda. Kuid mõtle Jeesuse kutse peale oma kogudusele Laodikeias: „Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga.“ (Ilmutuse 3:20). Kui Ta on Kristus ja tahab sisse tulla, siis miks Ta lihtsalt ei tule? Miks Ta peaks üldse koputama ja luba küsima? Kuid selles peitubki Jumala suveräänsuse ja meie vaba tahte müsteerium. Me kas reageerime Talle või jääme ilma Tema plaanitud õnnistustest.

Paulus julgustas kord Timoteost õhutama üles oma ande ja hoidma alal oma tuld (vt 2 Timoteose 1:6). Me peame tegema seda sama! Osade me „söed“ on vaevu hõõguvad, mistõttu peame neid segama, õhutama need üles ja puhuma nende peale, et nad lahvataks jälle leegina põlema.

Me vajame Püha Vaimu tuld, et see muudaks me elusid ja kohalikke kogudusi. Vajame, et see leviks läbi me linnade ja alevike, nii et Kristus saaks austatud. Mistõttu olgu see me tänane palve: „Jumal, saada oma tuli. Põleta, tungi läbi, muuda, taasta, valgusta. Tee nii nagu oled tõotanud, sest me ootame sind Jeesuse nimel.“

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.