ANUMISE VAIM

David Wilkerson

Vaatame üheskoos Taanieli palvet: „Ja nüüd, meie Jumal, kuule oma sulase palvet ja anumisi…Pööra, mu Jumal, oma kõrv ja kuule, ava oma silmad ja vaata meie hävingut…sest me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast!“ (Taaniel 9:17-18). Piiblis ei kasutata sõna „anumine“ mitte kunagi muul juhul, kui vaid siis, kui räägitakse häälega esitatud appihüüust või palvest. Ehk teisisõnu – tegu pole millegi privaatse või mediteerivaga. Anumine on kohe kindlasti seotud häälega!

Heebreakeelne tähendus sõnale „anumine“ tähendab oliivipuu oksa, mis on mähitud kas villa või mingit sorti kanga sisse, mida siis anuja lehvitab kas rahu või alistumise märgiks. Lihtsamalt öeldes – need olid alistumise lipud, mis tähistasid täielikku, tingimusteta alistumist.

Kujuta ette lahingust väsinud sõdurit – räsitud, kurnatud ja heitunud, olles kangekaelselt kuhugi rebaseurgu kinni jäänud. Ta on täiesti üksi ja omadega üsna lõpukorral, mistõttu ta murrab ühe puuoksa ja seob oma alussärgi sinna külge. Seejärel aga roomab oma urust välja, hüüdes: „Ma alistun! Ma annan alla!“ See on see, mis anumine on. See ütleb: „Ma ei jaksa enam seda lahingut pidada. Olen omadega meeleheitel ja otsakorral.“

Anumine ei tähenda Jumala poole hüüdmist selleks, et panna Teda tegema seda, mida sina tahad; see ei tähenda anumist, et Ta aitaks kaasa sinu plaanidele. Hoopis vastupidi – see tähendab täielikku oma tahtest ja plaanidest loobumist. Kristlased on läbi aastasadade hüüdnud Jumala poole, täis oma tahet ja igatsusi: „Jumal, saada mind siia ja sinna, anna mulle seda ja toda.“ Kuid viimseil päevil langeb Püha Vaim oma suure väega sellisel moel, et toob esile kui vaimse pankroti tunde. Ja korraga me näeme, et me pole kõige oma raha, ajude, programmide, teenistuste ja plaanidega veel isegi puudutanud maailma. Tõde on see, et kogudus on kaotanud oma meelevalla, olles nõrk ja haletsusväärne. Seetõttu on vaja alistuda! Meie hüüded Jumala poole peavad kätkema endas valmidust loobuda kõigest oma elus, mis pole Jeesuse sarnane.