ANUV PALVE

Jesaja raamatu 37 ptk.’s on lugu kuningas Hiskijast.

Hiskija oli hea kuningas. Ta järgis Issanda teid ja Piiblis on öeldud, et Jumal austas ning õnnistas teda. Kuid ta sattus omadega raskesse seisu. Ta seisis silmitsi Assuri kuningaga, kes oli Jeruusalemma niimoodi ümber piiranud, et linna ei saanud sisse tuua mingit toitu.

Keset seda kõike ütles kuningas Assur Jesaja 37:10 Hiskijale järgmist: „Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!“ See on just see, mida Saatan – usklike süüdistaja – meile ikka ja jälle ütleb. Kuid Hiskija võttis selle kirja ning kummardus sellega Jumala ette. Ta pani selle süüdistava kirja Jumala jalge ette ja ütles: „Issand, kas kuuled neid süüdistusi oma rahva vastu? Kas kuuled seda märatsemist ja möllu iseenda, püha Jumala vastu?“

Hesekiel jätkas Jumala poole hüüdmist: „Jumal, kas Sa palun tuleks? Kas Sa palun tuleks ja austaks veelkord oma nime? Kas Sa tooks palun läbimurde, mis hävitab vaenlase väed, mis on nii tugevalt me vastu?“ Tegu on anuva palvega, mida me kõik vajame oma ellu. Igaüks meist peaks hüüdma: „Jumal, kas Sa palun tervendaks mu ihu? Oo Jumal, kas Sa palun vabastaks mu pere neist sõltuvuste ahelaist? Kas Sa palun vabastaks mu meeled kõigest hirmust, kahtlustest ja uskmatusest?“

Sedaviisi paludes me kui anume Jumala ees. „Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.“ (Filiplastele 4:6). Jumal armastab oma laste anuvaid südameid!