ARMASTAGE ÜKSTEIST

Kui peaksid tooma esile Jeesuse õpetuste kõige olulisema mõtte, siis mis selleks oleks? Saame sellest aimu Tema viimasest õhtust koos oma jüngritega, enne Tema ristile minekut. Tal oli veel vaid mõni tund jäänud oma lähedaste sõprade seltsis, mistõttu Ta võttis kogu oma õpetuse kokku ühe sõnaga – armastus. ”Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Johannese 15:12) 

Kui räägime armastusest koguduses või õigemini – kui seda sama salmi loeme, lähevad me mõtted liikvele kümnes erisuunas. Mõtleme headuse ja helduse peale ning teiste vastu kena olemisele. Pole kahtlustki, et Uus Testament räägib palju sellisest armastusest. Uues Testamendis on kasutatud sõna „üksteist“ umbes 50 korda, millega käivad kaasas korraldused kohelda üksteist pika meelega, julgustuse ja heldusega. Efeslaste kiri kasutab sageli sõna „üheskoos“, rõhutades Kristuse korraldust armastada üksteist oma kogukonnas.

Jüngritel polnud selle käsuga mingit probleemi. Pigem arvasid nad, et nad on juba üsna tublid selles vallas. Nad olid just veetnud 3 aastat oma Isandaga täisajaga teenistuses, õppides kõike, mida Ta õpetas neid tegema. Kuid antud juhul rääkis Jeesus armastusest väga erinevas kontekstis. See tuleb ilmsiks Tema järgmises lauses: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.” (Johannese 15:13). Siin on juba tegu ikka tõsise armastusega. Kujutan ette, kuidas jüngrid üksteisele hämmeldunult otsa vaatasid ja mõtlesid: „Kas ma sureksin selle selli eest, kes mu kõrval istub? Ta käib mulle ikka vahel täiega pinda!“ Ehk siis, võib-olla nad ei armastanudki üksteist nii palju, kui nad arvasid, et nad seda teevad. 

Kogu mu loo mõte on selles, et kui Jeesus käsib meil armastada nii nagu Tema armastab, pole see sugugi mitte kerge asi. See pole mingi romantiline teema, mis tugineb tunnetele ja erinevatele ideedele. See, millest Jeesus räägib, on evangeeliumi armastus – võimas, tingimusteta ja ohvrimeelne armastus, mille juured on Kristuse ristis. Jeesus oli kohe, kohe demonstreerimas kõige võimsamat armastuse tegu, mida keegi võiks eales kogeda, minnes ristile meie pattude eest. Seda tehes näitas Ta ka, et see armastus kehtib meie vaenlastegi puhul, kuna Ta andis oma elu nendegi eest.