ASTUDES VÄLJA JA VÕTTES RISKE

Vaimsete asjadega seoses ei saa me kunagi teada oma potentsiaali Jumalas enne, kui me ei võta riske ega astu välja rindejoonele. Me ei saa kunagi teada, milline võidmine ja vägi on meile antud, kui me ei seo end oma Issandaga ega lähe välja Tema nimes, et rajada Tema kuningriiki. Isekeskis turvalistes piiblitundides istumine või üksteisele hukka läinud ühiskonnast kurtmine, ei tee vähimatki, et Jumala vägi saaks vabastatud. Jumal kohtub meiega lahingu hetkel. Ta annab meile jõu ja väe, kui vaenlane vajab tagasi löömist.

1 Ajaraamatus 11:12-14 kohtame me Eleasarit, kes saatis Taavetit tohutu suures lahingus vilistite vastu. Sellest, kui hirmuäratava vaenlasega oli tegu, annab meile aimu järgnev piiblisalm: „Seal oli põllujagu, täis otra. Rahvas põgenes vilistite eest.“ Seal polnud tegu vaid mingi väikese kähmlusega, vaid ikka täis mahus lahinguga võimuka vastase vastu. Paljud Iisraeli sõdurid nägid lähenevaid vaenlase horde ja andsid jalgadele valu, et säästa oma elu. Kuid mitte Eleasar. Nii tema kui Taavet „asusid keset põllujagu, päästsid selle ja lõid vilistid maha. Nõnda andis Issand suure võidu.“ (salm 14).

Taaskord võime näha inimliku ja jumaliku jõupingutuse kooslust. Jumal ei tegutsenud seal üksi. Ta ei saatnud taevast üht korralikku välgusähvatust, mis oleks vilistid hetkega ära küpsetanud. Selle asemel lasi Ta tol päeval pilguga üle horisondi, et näha, kes oleks valmis seisma keset seda odrapõldu ja võtma vastu Tema üleloomulikku väge. Ajal, mil teised kabuhirmus põgenesid, jäid Taavet ja Eleasar vankumatult paigale.

2 Saamueli 23:10 annab meile veelgi enam infot Eleasari kohta, kes „jäi paigale ja lõi vilisteid, kuni ta käsi väsis ja kangestus mõõga külge.“ Ta vibutas oma relva nii kindla käega ja sellise adrenaliiniga, et ta lihased kangestusid ja ta ei saanud enam mõõgast lahtigi lasta. Vot see oli alles võimas Jumala sõdalane!

See, mille järgi maailma olukorrad täna kisendavad, on analoogne otsusekindel ja meeleheitlik usk, mis haarab Vaimu mõõga, milleks on Jumala Sõna ega lase seda enne käest, kui võit on käes.

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.