EELOLEVATEL AEGADEL

David Wilkerson

Eelolevatel aegadel saavad paljud kogema Kristuse ligiolu ja väge. Kõik, kes täie pühendumusega Tema poole pöörduvad – meelt parandades, andestades ja Tema Sõnast ammutades ning palvetades – saavad nägema, kuidas kõik nende pisarad pööratakse rõõmuks. Üle kogu maailma voolavad tohutud pisarate jõed, mis valatud nende poolt, kes juba vabaks saanud. Olles olnud sajandeid Saatana ahelais, on inimesed neist lõpuks vabaks saanud, mistõttu nad valavad nii meeleparanduse –kui tänupisaraid oma Vabastaja ees.

Jesaja kuulutas, et kui me hakkame nägema Jumala imelisi tegusid enda keskel, hüüame me: „Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest.“ (Jesaja 25:9). Jesaja oli nii elevil sellest, mida ta ette nägi, et oleks ääre pealt plahvatanud hämmingust.

„Ja Issand Jumal…kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt.“ (Jesaja 25:8). See sõna „teotus“ siin lähtub heebrea keelsest sõnajuurest, mis viitab „nöökimisele“ või „häbistamisele“. See räägib saatanlikest vägedest, mis pilkavad ja nöökavad pühendunud usklikke. Tavaliselt tabavad need rünnakud meid eriti siis, kui palvetame mõne lähedase pärast, et too võiks saada vabaks mõnest deemonlikust sidumisest.

Ehk oled sinagi kuulnud neid nöökavaid pilkeid põrgust, mis otsekui jälitavad sind, öeldes: „Uhkeldad siin, et Jumal vastab palvetele? Kus Ta vastused siis on? Oled juba aastaid palvetanud ja paastunud oma lapse pärast, kuid ei mingit läbimurret! Mitte miski pole selle ajaga muutunud! Ta ei saa mitte kunagi päästetud!“ Ja siis kuuled süüdistusi: „See kõik on sinu süü! Sa ise oled külvanud mässumeelsuse seemneid oma lapse (või sõba või lähedase) sisse. Sina oled see, kes oled paadutanud ta südame.“

Mu armsad, ülaltoodu on Saatana kõige tugevaim relv Jumala rahva vastu, mistõttu me ei tohiks seda kunagi tähele panna. Selle asemel peaksime hoopis seisma Jumala vankumatul Sõnal, mis ütleb: „Ja Issand Jumal…kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt.“ (Jesaja 25:8).