EHE JUMALA SILMIS

Osad kristlased otsivad juhtnööre isegi kõige pisemate igapäevaelu otsuste osas. Kui tahad näiteks teada, millist hambapastat osta, oleks Jumala vastus sulle: „Vaata vaid, et iga päev oma hambaid pesed!“ On teatud asju, mille osas me ei vaja Tema konkreetseid juhiseid, sest Tema Sõna lugedes me juba teame, mida ühe või teise asjas osas teha.

Viibisin hiljaaegu Türgis, Iraagi piiri lähedal, otsides palves vastuseid sellele, kuidas World Challenge saaks aidata kaasa pagulaste kriisi küsimustes. Inimesed põgenesid vägivaldse ISIS’e tagakiusu eest, „ujutades üle“ selle Türgi piirkonna, kuid kohalolevad ÜRO üksused ei võtnud midagi ette nende abistamiseks. Vajadused aga olid tohutud, kui pagulased ei omanud saabudes midagi enamat kui vaid seljas olevaid riideid. Rääkisin ühe poisiga, kelle vanemad ISIS oli maamiiniga õhku lasknud. Ma ei kujuta isegi ette seda traumat, mida see laps oli läbi elanud.

Tagasilennul koju küsisin palves Jumalalt: „Issand, kas see oleks koht, kus World Challenge peaks kaasa aitama?“ Kogesin hetkega kui üht püha veendumust enda sees, mis ütles: „Milleks üldse veel paluda selle pärast? Sa ju tead, et peab aitama!“ Ja korraga ma mõistsin: „Loomulikult peab World Challenge seal kohal olema! Meil on ju evangeeliumi lootus ja ka Jumala poolt antud vahendid, millega aidata. On see ju alati olnud selle teenistuse DNA. Toita näljaseid? Pakkuda tröösti kannatanuile? Muuta midagi orbude eludes? Mida siin veel üldse paluda? Lähme!“

„Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.” (Matteuse 25:35-36).

Ärge siinkohal minust valesti aru saage! Ma usun igati sellesse, et palves tuleb paluda juhtnööre. Kuid kuna me oleme Jumala lambad ja tunneme Tema häält, on teatud asju, mida oskame juba ilma küsimatagi ära teha. Üks neist peitub järgnevas: „Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.” (Jaakobuse 1:27).