ELU HINGUS

Eliisa päris Eelijalt kogu maa prohveti staatuse. 2 Kuningate 4 ptk’s võime näha, kuidas ta seisis silmitsi oma esimese suure proovilepanekuga. Ühe suunemitest abielupaari poeg oli surnud, mispeale lapse ema hüüdis meeleheites Eliisa poole: „Olen palunud ja paastunud, kuid pole Jumalalt midagi saanud. Ma ei mõista Jumala tegusid ja see on rohkem, kui ma kanda suudan. Mul lihtsalt pole enam jõudu jätkata.“ 

Eliisa vastas sellele, tehes midagi üsna ebatavalist: „Siis Eliisa ütles Geehasile (oma sulasele): „Pane vöö vööle.“ (2 Kuningate 4:29). Ehk teisisõnu: „Vööta oma niuded!“ Seejärel aga ütles ta: „Võta minu sau kätte ja mine! Kui sa kohtad kedagi, siis ära tereta teda, ja kui keegi teretab sind, siis ära vasta temale! Ja pane mu sau poisikese silmade peale!” Geehasi kuuletus Eliisa korraldustele, kuid pannes tolle saua surnud lapse peale, ei juhtunud midagi. Lapses polnud endiselt mingitki elumärki, mispeale Geehasi pöördus tagasi Eliisa juurde ja ütles: „See laps ei ärganud.“

Las ma küsida su käest: mida sa teed, kui kõik su jõupingutused ei anna mingit nähtavat tulemust? Kuhu sa pöördud, kui su ponnistused ei kanna seda vilja, mida lootsid?

Varem või hiljem tuleb aeg, kus me ainukeseks allikaks on Jeesus! Tema üksi on meie lahendus. Kogu selles loos esindab Eliisa kui Kristust. Ta läks selle suunemi pere juurde ja sõna otseses mõttes heitis oma kehaga nende surnud poja üle. Olles surnud lapsega nägupidi, kättpidi ja jalgupidi kohakuti, hingas ta temasse. Ja siis? Piiblis on öeldud, et poiss aevastas seitse korda ja avas seejärel silmad, olles jälle elus!

Mis põhjustas selle ime? Jeesus ise hingas sellesse olukorda. Kui meil pole enam vähimatki lootust, vahendeid ega võimekust, hingab Jeesus oma üleloomulikku elu meie olukordadesse.

Saagu järgnevast sinugi palve: „Issand, mul pole midagi, kuid Sinul on kõik. Miski siin maailmas pole võrreldav Sinu ja Su väega ja ma vajan Sind just praegu. Mina ei suuda hingata elu oma olukorda, kuid Sina Issand suudad.“