JÄRGNEVAD TUNNUSTÄHED

Maailma Kristusele võitmiseks läheb tarvis enamat kui vaid akadeemilisi teadmisi. Ainuüksi õigest doktriinist ei piisa. Ainuüksi kuulutustööst ja õpetusest ei piisa. Me peame kaasama ka Jumala, kes „kinnitaks me tunnistust imede ja tunnustähtedega“ (Heebrealastele 2:4). Ehk teisisõnu – evangeelium peab saama kuulutatud koos Püha Vaimuga, kes on läkitatud meile taevast.

Apostlid palusid Jumalat, et Too teeks üleloomulikke asju. Nad tahtsid, et rahvas teaks, et nende usk kätkeb endas nii palju enamat kui vaid teooriat. Nende usus peitus vägi. „Oo Jumal, siruta oma käsi ja tegutse koos meiega kõige selle keskel!“ Nad tahtsid omada usku, mis oleks ilmselgelt elav; usku, mis ei tugineks ainult ristile, aga ka tühjale hauale. Rist, nii tähendusrikas kui see ka polnud, on inimlikust vaatenurgast isegi et mõistetav: süütu mees hukati korrumpeerunud poliitikute ja religioossete juhtide poolt. Kuidas aga seletada tühja hauda? Ainult üleloomulik Jumal suudab millegi sellisega hakkama saada!

Tänapäeval on liiga palju kogudusi, kus inimesed ei näe Jumala väe ilminguid vastusena oma tulistele palvetele. Küll aga kuulevad nad väitlusi ja vaidlusi teoloogilistel teemadel, mis vaid vähestele korda lähevad. Ka kristlikes raadiotes ja telekanalites räägime sageli vaid kui iseendaga.

See, millega täna silmitsi seisame, on Vana Testamendi aegne „vannete religioon“, mis kätkeb endas lõputuid kordusi ja korraldusi teha õigeid asju. Kaasaja jutlustajad nagu Mooseski omal ajal oli, tulevad „mäe otsast“ alla ja kutsuvad rahvast üles pühendumisele. Kõik ütlevad suure hurraaga „Jaa!“, kuid murravad seda tõotust juba 2 päeva pärast. Rahval puudub sõltuvustunne Jumala väest, mis laseks muutustel jätkuvalt aset leida ja püsida. Liialt vähe on Jumala poole hüüdmist, et muuta meid ühel üleloomulikul moel.

Jeesus ütleb meile täna sama, mida kord Sardese kogudusele ütles: „Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud. Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas, sest ma ei ole leidnud su tegusid olevat täiuslikud oma Jumala silmis…Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas…Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele! (Ilmutuse 3:1-3, 6).

Ei taha siinkohal olla kuidagi dramaatiline või teatraalne, mängides inimeste tunnete peale. Küll aga olen igati selle poolt, nagu jüngridki olid, et Jumal sirutaks oma käe ja ilmutaks end meile.

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.