JUHTIDES HINGI KRISTUSE JUURDE

Me võime lugeda 1 Moosese raamatust Jaakobi naise Raaheli kohta, kes nii väga igatses last saada. Ta ei suutnud enam elada mõttega, et ta ei saa kunagi kogema lapse ilmale toomise rõõmu ja kõike muud, mis naiseks olemisega kaasas käib. Juudi kultuuris vaadati lastetu naise peale põlgusega, otsekui ta oleks puudulik. Raaheli valu oli väljakannatamatu, mistõttu ta ütles nuttes Jaakobile: „Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!“ (1 Moosese 30:1).

Ühe inimhinge Kristuse juurde toomine on võrreldav sünnitusega. Püha Vaim külvab me südameisse igatsuse, mispeale me hakkame kogu protsessi eest hoolt kandma, arendades oma suhteid nende inimestega ja palvetades regulaarselt nende eest. Me tunneme, kuidas aeg hakkab jõudma ja me igatseme näha selle uue beebi ilmale tulekut. Me tahame hoida ja toita oma uut last, kogedes sünniga kaasnevat rõõmu ja valu. Kui see siis lõpuks sünnib ja me uus beebi on ilmavalgust näinud, et taha me teda enam käest lasta. Kõik, millele vaid mõtleme, on, kuidas aidata tal kasvada ja õitseda ning võtta Kristuse kuju.  

Kui vaid iga Kristuse järgija kogeks taolist kirge ja olulisust „tuua uus laps ilmale“ Jumala kuningriiki! Kuidas oleks, kui see igatsus põleks me südameis seni, kuniks hüüame Jumalale: „Kingi mulle vaimulik laps, või muidu ma suren!“ Nii sina kui mina teame, mis siis juhtuks – Jumal austaks neid palveid.

Kuid kuhu iganes ma ka ei läheks, kohtan ma seal kristlasi, kes pole kunagi kogenud mõne hinge Kristuse juurde juhtimise rõõmu. Nad tulevad mu juurde, et selles osas nõu küsida, tundes vahel ka piinlikkust kogu loo pärast. Ütlen neile, et nad ei pea tundma häbi, vaid olema hoopis rõõmsad, et Püha Vaim neid selle teema osas puudutab. Ütlen neile: „Esimene samm oma usu jagamisel on arendada endas põlevat igatsust teha seda.“ Ja me võime olla kindlad, et Püha Vaim sütitab meis selle meeletu igatsuse, kui vaid Teda palume ja Talle järgneme. 

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“