JUMAL ON ABSOLUUTSELT USTAV
„Ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjavat.“ (Psalmid 32:25). Teine osa sellest imelisest tõotusest – „ega tema lapsi leiba kerjavat“ - tähendab seda, et elu koos Kristusega ei mõjuta vaid sind, aga ka nende tulevikku, keda armastad.
Ära unusta, et ainuüksi tänu Kristuse sõnakuulelikkusele Isale – tänu sellele, et Ta pühendas oma elu täitmaks Jumala eesmärke – võime me Jeesuse Kristuse järeltulijatena kuulutada selle tõotuse ka enda omaks. Seetõttu me ka näeme, kui oluline see on, et elaksime sõnakuulelikkuses Jumalale ja annaksime Talle kogu oma südame. Seda tehes laieneb see tõotus ka neile, kes tulevad peale meid – meie lastele ja lastelastele; neile, kelle elude üle on Jumal meile meelevalla andnud. Olen näinud selle tõsi olevat iseendagi elus.
Nii palju põlvkondi, kui ma tagasi tean, olen ma meie suguvõsas esimene kristlane. Täna aga näen paljusid oma õdede-vendade lapsi ning teisigi pereliikmeid pöördumas Jumala poole. Nii usun ka, et kui langetan jätkuvalt otsuseid elada ja käia Kristuse õigsuses, saab selle õnnistus puudutama mu kodu ka pikalt peale seda, kui mind enam ei ole.
Kuulen pühapäeva õhtuti Times Square’i koguduse jumalateenistustel paljusid tunnistusi inimestelt, kes püüdsid põgeneda Jumala eest. Nad elasid patust ja mässumeelset elu, keerates oma muusika täiega põhja, et matta selle alla Jumala häält. Kuid samas seisid nad silmitsi ühe dilemmaga – nimelt oli neil kodus kas jumalakartlik ema või isa; keegi, kes palvetas nende eest! Nii on ka täna selge, et nad pole hüljatud; nad ei pea kerjama leiba, kuna keegi nende kodus elas ja käis koos Jumalaga.
Seetõttu otsustagem meiegi elada igat päeva Jumala tahte kohaselt, hoides kinni Tema õigsusest ja uskudes, et Ta annab meile jõu, mida vajame Tema järgimiseks. Seda kõike tehes, näeme ka Pühakirja täitumas oma elus – õiglase õnnistus saab olema nii meie kui me järglaste üle. Ja kõik, mida me vajame, saab olema, sest Jumal on absoluutselt ustav oma tõotuste suhtes.
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.