JUMAL ANNAB JÕUETULE JÕUDU

„Kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.“ (Roomlastele 12:3) Igale usklikule on antud oma usumõõt, mida tuleb ehitada üles selliselt, et see muutuks vankumatuks ja kindlaks usuks. Kuidas see aga sünnib? Usk saab tugevaks vaid läbi ühe asja – Jumala Sõna kuuldes ja seda usaldades.

Jumal ei paluks meil kunagi teha midagi võimatut. Küll aga võime me ise end üles kütta, küsides: „Miks ma küll nii kartlik olen? Miks ma pidevalt oma meeleheitlikes tunnetes üles-alla kõigun? Miks küll tulevik mu hinges paanikat tekitab?“ Aga seetõttu, et me pole usaldanud oma elusid, peresid, tervist, tööd ja kodusid täielikult Jumala ustavatesse kätesse. Me pole teinud seda ususammu, mis otsustab: „Mu Issand on tõeline ja ustav. Ja isegi, et mina oled Teda lugematuid kordi alt vedanud, pole Tema seda kunagi teinud. Seetõttu ka – tuleb, mis tuleb, aga ma usaldan oma elu ja tuleviku Tema hoolde.“

Kuidas aga olla suuteline seda tegema? Võttes vastu ja omaks sõna, mille Ta on meile andnud. Maailm elab hetkel keset pöördelisi ja raputavaid aegu, samas kui Jumal on meile öelnud: „Minu Sõna elab sinus ja mu peopesad katavad sind. Sa oled minu laps.“ „Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks. Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses.“ (Apostlite teod 2:25-26).

Tahan julgustada sind võtmaks omaks seda järgnevat võimast sõna Jesajalt: „Tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu. Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad, aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.“ (Jesaja 40:29-31).  

Jumal ei maga ega tuku ning Tema käsi on alati välja sirutatud sinu heaks, kes sa oled Ta armastatud laps.