JUMAL TAHAB AVADA ME SILMAD

Mõned võivad küsida: „Kuidas on lood selle imelise kogemusega muutmise mäel? Kas see mitte polnud Jumala au ilming? Ilmusid ju sinna kõikvõimas valgus ja Mooses ning Eelija.“ Kuid sel imelisel hetkel ei peitunud Jumala au ei Mooseses ega Eelijas ega ka selles imepärases valguses. Pigem peitus see kiirgav valgus Jeesuses:

„Ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus…Ja ennäe, hääl ütles pilvest: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!”“ (Matteuse 17:2, 5).

Jumala au tuli siin esile Kristuse kujul.  Jeesus oli ilmutus kõigest sellest, kelle Jumal väitis end Moosesele olevat: lahke, armuline, pikameelne, rikas heldusest ja tõest, armulik tuhandete vastu, patte andestav. Jumal ilmutas seal muutmise mäel elavat pilti omaenda aust. „See kõik on kehastunud mu enda Pojas.“

Mu armsad, Jumal tahab avada me silmi nägemaks „Tema pärandi kirkuse rikkust pühade sees“ (Efeslastele 1:18). Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et kogu au, mis sai ilmutatud Moosesele, on nähtav ka Jumala Pojas. Kristus aga kui Jumala Poeg on antud meile pärandiks.

„Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult.“ (Koloslastele 2:9)