JUMALA JAOKS POLE KUNAGI LIIGA HILJA

Kas mõni su palve on jäänud liiga kauaks vastuseta? Näed sa enda ümber inimesi, kes saavutavad võite, saavad puudutatud ning terveks ja näevad imesid sündimas, samas kui sina oled endiselt abitult ja kannatavana ooteliinil? Oled sa ehk Jumala suhtes kannatamatu ja pahane, hüüdes: „ Miks mitte mina, Issand? Kus küll minu ime on? Miks see küll viibib?“ Kui nii, siis on sul jäänud tabamata kogu loo tõeline iva. Jumal püüab ehitada üles su usku. Ta tahab, et elaksid ja liiguksid täie kindlusega Temas, ükskõik, milliseid hilinemisi sa ka oma elus ei kogeks. Ta näitab sulle, et Ta võib tervendada tuhandeid inimesi su ümber, hoides samal ajal siiski ka pilgu sinu peal.

Kui Jeesus tervendas veritõbise naise, võis Tema kõrval olev Jairus kuulda ehk Tema imelisi sõnu sellele naisele: „Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!” (Markuse 5:34). Teisalt jälle on küsitav, kas Jairus ikka kuulis seda kõike, sest samal ajal tuli käskjalg, kes teatas hirmuäratava sõnumi: „Su tütar on surnud!“

Milliseid valesid võis küll Saatan Jairuse kõrvu sosistada: „See kõik on olnud asjata! Jeesus ei saa sind kuidagi aidata!“ Ja siis saabus veel käskjala läbilõikav sõnum: „Mis sa enam Õpetajat tülitad!“ Mõtle korra, mida Jairus kõik kuulis: „Sest’ pole enam mingit tolku. Isegi Jumala jaoks on juba liiga hilja midagi muuta. No suur tänu, Jeesus! Sa viivitasid oma abiga liiga kaua!“ Kahtlused ja meeleheide täitsid Jairuse südant. „Sa usaldasid seda Jeesust, kuid Ta ei saagi sind aidata. On aeg minna tagasi sünagoogi.“

Ometi kuulis Jeesus kõike, mis Ta ümber toimus. Nähes Jairuse palgel hirmu, meeleheidet ja leina, ütles Ta talle: „Ära karda, usu ainult!“ (Markuse 5:36). Usun, et Jeesus ütles nii tollele rahvahulgale seal kui ka meile täna: „Sellest ainuüksi ei piisa, et käite koos minuga, hüüate mind appi ja langete meeleparanduses mu jalge ette. Te peate ka usaldama mind. Peate uskuma, et suudan tuua surmast esile elu.“