„Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.“ (Psalmid 40:5).
Jumal rääkis oma rahvaga nende Paabeli vangistuse aegu: „Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.“ (Jeremija 29:11).
Jumal mõtles su peale juba ammu enne seda, kui sa üldse sündisidki! Ta mõtles su peale, kui su elu sai esimeste rakkude näol alguse ja kui sa veel alles oma ema üsas olid! „Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.“ (Psalmid 139:16).
Meil on üsna lihtne uskuda, et Ta hoolib meie ihust, aga Ta läheb palju kaugemale sellest, olles ära lugenud kõik meie juuksekarvad, luud, lihased, rakud ja kiud. Ta on teadlik igast pisarast, mille valad, kogudes need kokku ühte nõusse. „Pane sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole su raamatus?“ (Psalmid 56:8). Ma ei suuda seda kõike mõista ja haarata. Ta peab arvet iga mu juuksekarva ja pisara üle, kogudes viimased kõik kokku. Mõtle sellele – mitte ükski valu, rõõmu ega meeleparanduse pisar ei lähe kaotsi! Ta mõtleb me peale, kui lamame voodis ja kui tõuseme sealt. Ta mõtleb me peale igal sammul, mille teeme. Ta teab ja mõistab igat me mõtet, mida mõtleme. Piiblis on öeldud, et Jeesus tundis ära nende mõtted (vt Luuka 5:22).
Taevas on täis kõrgintelligentseid loodud olendeid – ingleid, seeraveid, keerubeid jt. Nad kõik on meie Jumala ustavuse tunnistajaiks. Nad teavad kõiki neid tõotusi, mille Jumal on meile andnud ja neid puudutavaid detaile. Nad kuulevad, kuidas Ta räägib oma õigest ajastatusest ja täielikust varustatusest, et hoida meid ja kanda hoolt me eest! Kogu taevas kiidab Jumalat, heites oma kroonid Tema ette, mis on kinnitus sellest, et nad näevad ja usuvad Tema ustavusse!
Jumalat võib usaldada kõige osas, mida Ta on tõotanud teha!