JUMALA USTAVUS

Elus tuleb ette aegu, kus tundub, et Jumalat lihtsalt pole kohal – kui Ta rahvas on meeleheitel või jäetud häbisse - , kuid ometigi ei peegelda see tervet lugu. (Kõik ristil toimunu oli üks neist kordadest). Me ei mõista, et keset me kriise ja raskusi, on Jumala enda au mängus.

Läbi kogu Piibli on Tal olnud inimesi, kelle ränikivi sarnane usk on kinnitanud Tema ustavust keset kõige raskemaid aegu. Need Ta sulased usaldasid Teda ilma vähimagi häbita, uskudes, et Jumal tegutseb nende nimel, päästab nad ja Tema enda nimi on kaalul kogu loos.

MINE VAID EDASI!

Mõtle Moosese näitele Kõrkjamere ääres – täiesti võimatu olukord! Iisraellased põgenesid Egiptuse sõjaväe eest, olles ühelt poolt piiratud veega ja teiselt poolt mägedega. Mooses oli juba prohveteerinud, et Jumal juhib neid Tõotatud Maale, mistõttu Jumala maine oli nüüd kaalul ja kõigi pilgud suunatud Talle.

Kuidas Mooses sellele kriisile reageeris? Nähes lõputut merd laiumas enda ees, hüüdis ta: „Edasi!“ Mooses uskus nii väga Jumala hoolitsusse ja Tema tõotusse juhtida iisraellased oma tõotuste sisse, et Ta kuulutas: „Ma tean, et Issand on ustav ja seetõttu ka tegutsen Tema sõna põhjal.“

VALMIDUS TEHA END LOLLIKS

Mõtle, millised on taolise usu tagajärjed. Kui Kõrkjameri poleks imekombel avanenud, oleks Moosest täitsa lolliks peetud. Iisraellased oleks langenud taas orjusesse ja keegi poleks enam iialgi Jumalat usaldanud. Ometigi teame kõik, mis juhtus – Mooses sirutas oma käe, vesi lõi kahte lehte ja rahvas kõndis sealt kuiva jalaga läbi. Seetõttu las ma öelda sulle – mitte keegi, kes usaldab Jumalat täie rauaga, ei jää kunagi häbisse. Jumal täidab oma tõotuse ainuüksi juba oma nime pärast.

„Issand, vägede Jumal, kes on nii võimas kui sina, Issand? Ja sinu ustavus on sinu ümber.“ (Psalmid 89:9).