Kui elad ja käid koos Jumalaga, tasub Ta sulle valguse, juhtnööride, tunnetuse ja ilmutusega – ühe kindla teadmisega! Surres igapäevaselt sellele maailmale, kasvab ka valgus üha enam ja enam ja sa oled teel päikese poole. Sakarias prohveteeris, et Kristus tuli tooma valgust kõigile, kes istuvad pimeduses, et juhtida me sammu. (vt Luuka 1:79).
Ehk oled sinagi mingit laadi pimeduse või otsustusvõimetuse mõju all? „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.” (Johannese 8:12). „…et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.“ (Johannese 12:46). „Kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki.“ (Koloslastele 1:13). Sa küll väidad, et armastad Jeesust, kuid su elu annab märku, et käid hoopis pimeduses – oled segaduses, pea laiali otsas ja hõljud kusagil pilve peal. Kui sa aga tõesti oleksid armunud Jeesusesse ja suhtleksid Temaga pidevalt, lülitaks Ta tuled su elus põlema. Sest Tema ligiolus pole mingit pimedust.
Inimkonna kõige hullemateks pimeduse kandjateks pole mitte kommunistlikud juhid, kes vihkavad Jumalat või ateistid, kes vihkavad Kristust. Kõige kohutavamateks pimeduse kandjateks on hoopis nn pimestatud kristlased, kes keelduvad käimast valguses. Jeesus hoiatas. „Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!“ (Luuka 11:35) Jeesus ütles variseridele, et kohus langeb nende üle, kes moondavad või eiravad valgust. „Jeesus ütles: „Mina olen tulnud maailma kohtumõistmiseks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema, ning nägijad jääksid pimedaks.” Seda kuulsid mõned variseridest…ja ütlesid talle: „Kas meiegi oleme pimedad?” Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: „Meie näeme”, siis jääb teie patt teile.“ (Johannese 9:39-41).
Nii nagu tolleaegsed variserid, nii arvavad ka mõned kristlased, et “nad teavad“ kõik; et nad elavad valguses. Nad ütlevad: „Ma näen“, „Ma näen seda samuti“ või „Ma näen seda paremini kui pastorid või keegi teine!“ Tegelikult peaksid nad aga vaatama omaenda elu ja kodude peale; kõige selle häda ja segaduse peale, mis nende südameis valitseb ja tõdema: „Issand, ma ei näe mitte midagi. Näita mulle! Olen ma tõesti pime?“
Kui me ei ava end tõelisele, puhtale valgusele, võib me tunnetus ja arusaam osutuda valeks valguseks. Hakka taas elama lähedases suhtes Jumalaga ja Ta tagandab kogu pimeduse su elust, kinkides sulle oma eheda valguse.