JUTLUSEKINDEL

Jutlusekindel olek tähendab kuulda Jumala Sõna; öelda, et armastad seda; väita, et kuuletud sellele, kuid seejärel jätta see rakendamata oma elus! See tähendab muutuda nii külmaks oma südame poolest, et sind ei kõiguta ega mõjuta enam ükski jutlus. Osad nimetavad seda ka „külmuseks evangeeliumi suhtes“.

Mõtle kõigi vanade piiblilugude ja Piibli tegelaste peale. Kes oli sinu arvates kõige enam jutlusekindel? Kes oli kõige lähemal kõige selgemale ja mõjusamale Jumala Sõna kuulutusele, aga jäi täiesti muutumatuks sellest?

Oli selleks ehk Saul? Ta kuulis väga selget ja konkreetset sõna: „Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!” (1 Saamueli 15:3). Saul aga ei võtnud seda sõna kuulda. Selle asemel hoopis: „Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile lammastest, kitsedest ja veistest ning talledele ja kõigele, mis oli hea.“ (1 Saamueli 15:9). Seejärel ilmus välja Saamuel ja Saulist sai valetaja! „Kui Saamuel jõudis Sauli juurde, ütles Saul temale: „Issand õnnistagu sind! Mina olen Issanda käsku täitnud.” (1 Saamueli 15:13). Saamuel oli sellest täiesti kohkunud, sest ta kuulis alles jäetud lammaste määgimist. „Aga miks sa ei kuulanud Issanda häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Issanda silmis?” (1 Samuel 15:19).

Kas Sauli süda oli kalgistunud? Oli ta nö jutlusekindel? Miks muidu valetas ta otse Jumala prohvetile näkku, kes tuli talle head tegema? Pane tähele veel üht tema valetamist: „Mina olen kuulnud Issanda häält ja olen käinud teed, kuhu Issand mind läkitas.“ (1 Saamueli 15:20). Olles oma valetamistes vahele jäänud, süüdistas Saul kõiki teisi, vabandades oma pattu kümnel erimoel. „Aga rahvas võttis saagist lambaid, kitsi ja veiseid…et ohverdada seda Gilgalis Issandale, su Jumalale.” (1 Saamueli 15:21).

Saamuel aga jõudis Sauli südame tegeliku probleemini. Ta teadis, et Saul on jutlusekindel, kuna ta süda oli juba üle antud nõidusele. „Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus. Et sa oled hüljanud Issanda sõna, siis hülgab temagi sinu kui kuninga.” (1 Saamueli 15:23). Jutlusekindel Saul lõpetas sellega, et hakkas otsima juhtnööre nõidadelt ja suri varakult julma surma.