KÜKITADES USKMATUSES

Olen enam kui veendunud, et Jumal on käivitamas midagi väga tähendusrikast. Ta on määranud ühe armu hetke Ameerika jaoks. Ükskõik, kui väga ka inimeste südamed pole siiani Kristuse vastu olnud – Jumal on avamas neile üht akent. Seetõttu ei taha ma ka kulutada kogu oma palveelu ohkamistele stiilis: „Palun, Issand!“, vaid ma tahan pigem paluda: „Jah, Issand!“, püüdes teada saada oma osa kogu loos. „Jah, Issand. Mida Sa tahad, et ma teeksin? Jah, Issand. Mida Sa tahad, et ma ütleksin? Jah, Issand. Kuhu Sa tahad, et ma läheks?“

Kui Jumal valis Rebeka saama Iisaki pruudiks, pidi ta minema sealt, kus ta oli, sinna, kuhu Jumal oli teda kutsumas, et Tema plaan võiks täituda (vt 1 Moosese 24:58). Nõnda samuti kõnetab Jumal tänapäeva inimesi, käskides neil tõusta ja teha teatud asju. Nii et selle asemel, et pidevalt öelda: „Palun Jumal, anna mulle armu sellest suhtest välja astuda. Anna mulle armu lõpetada see“, oleks aeg hakata ütlema: „Jah Issand, Sa oled kutsunud mind tegema midagi sügavamat. Oled kutsunud mind olema inimene, kes uhkeldab Sinuga seni, kuni teistel pole enam muud varianti kui vaid langetada pea ja ülistada Sind. Nii et ma ei ütle enam: „Palun Issand“, kükitades ise edasi uskmatuses, vaid ma otsustan olla Sinuga ühel meelel, astuda välja sealt, kus ma olema ei pea ning minna sinna, kuhu Sina mind kutsud!“

Võib-olla sa juba tead, mida Jumal on palunud sul teha. Kui Ta on kõnetanud su südant, hakka pihta nende asjadega. Kui Jumal palub sul andestada, siis andesta. Kui Jumal palub sul tõtt rääkida, siis tee seda. Kuni sa pole kuuletunud sellele, mida Ta on sul juba palunud teha, jäävad ka Ta ülejäänud juhtnöörid varjatuks.

Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.