KASVAV USK

„Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas…otsekui Issanda rohuaed.“ (1 Moosese 13:10) Pane tähele, mida Piibel ütleb Loti tegevuse kohta. Ta tõstis oma silmad, et näha teda ümbritsevat piirkonda. Ta ei otsinud juhtnööre ega tarkust Issandalt. Ta nägi oma silmadega seda, mida ta tahtis ja liikus jõuliselt selles suunas, et saada seda, mida ta tahtis ja mida ta lihalik loomus ihaldas.

„See näeb hea välja! See on ju otsekui Eedeni aed – nii ilus. Selle ma võtan.“ Lott vaatas pigem sellele olukorrale kui Jumalale. Nii sattuvad osad meiegi seast igasugu jamadesse. Kuid kui me vaid teaks kogu loo lõppu ja seda, mis Issandal on plaanis. Ta kutsub meid aegajalt üles vältima üht, teist ja kolmandat, kuid kui meie lihalikud silmad on juba millestki köidetud, on meil ka kalduvus liikuda selles suunas, sest me tähelepanu pole enam Jeesusel.

Siinkohal aga lihtne nõuanne taolise passiivse usu suhtes. Usk peab hoidma oma pilgu Jeesusel. Usk peab fokusseerima ja keskenduma Issandale, sest vastasel juhul pole tal tunnetust, mida mööda minna. Ta ei tea, kas pöörata paremale või vasakule.

Lott valis selle, mida me tunneme Soodoma ja Gomorrana. Paljud teiegi seast on teinud elus valikuid, mis on tuginenud sellele, et see on meeldinud te silmale. Lihalikud himud on nii köitvad ja te olete nii kergesti meelitataad nende järele. Jumal aga kutsub oma rahvast üles mitte tegutsema lihalike himude hingelises sfääris, vaid hoopis sellises sfääris, kus te vaim saab üha tugevamaks ja lihalik loomus jääb nõrgemaks. Seda nimetatakse jüngerluseks. Seda nimetatakse küpsemiseks. Seda nimetatakse kasvavaks usuks oma Issandas. See on see koht, kuhu Ta meid kutsub.