Piibel räägib meile loo mehest, kes läks südaööl sõbra ukse taha ja ütles: „Sõber, laena mulle kolm leiba, sest mu sõber on rännakul tulnud mu juurde ja mul ei ole midagi talle pakkuda!” (Luuka 11:5-6). Jeesus ei käinud kunagi mingeid suvalisi numbreid letti, nii et järelikult pidi sel kolmel leival olema mingi kindel tähendus. Pealegi ei tea ma ühtki inimest, kes suudaks korraga kolm pätsi leiba nahka pista. Seega, millele siin täpsemalt viidatakse?
See on see, kuidas mina kogu lugu näen: esimene leivapäts sümboliseerib Jumala Isa kaastunnet. Piibel ütleb meile: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Johannese 3:16). Nii sina kui mina vajame Jumala kaastunnet, sest see on see, mis kisub meid välja vaid iseendale elamisest. Jumala kaastunne paneb meid liikuma kaugemale palvest: „Anna meile leiba, päästa meid, andesta meile!“
Kui Jumala kaastunne paneb meid vaatama kaugemale iseendast, siis usun, et see viib meid ka lähemale teise leivapätsi tähendusele – Poja julgusele. Kui Jeesus oli Ketsemani aias, ütles Ta: "Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!" (Markuse 14:36). Nii sina kui mina vajame samasugust julgust, et panna maha oma tahe ja haarata kinni Jumala omast, elades kui Tema tunnistajad selle põlvkonna keskel. Me vajame üleloomulikku jõudu, et minna välja avalikesse kohtadesse ja seista Kristuse nime eest õelutseva rahva keskel, kes loodab vaid omaenese käsivarrele.
Kõige selle keskel olen nii tänulik Jumalale, et on veel ka see kolmas leivapäts – Tema Püha Vaimu vägi. See on midagi, mida Jumal on tõotanud kõigile, kes Talle kuuluvad ja on valmis pühendama end Tema tööle siin maa peal. See on neile, kes ei rahuldu enam vaid iseenda vajaduste eest palvetamisega, vaid on liigutatud ka selle põlvkonna vajadustest. Need on need, kelle palveis peitub vägi.
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. Tugev, samas kaastundlik juht, kes on pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.