KRISTUSE TÄNASE PÄEVA SUURUS
„Ei lakka tänamast teie eest, teid oma palvetes meenutades, et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa, teile annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel, valgustades teie südame silmi, et te teaksite, milline lootus on tema kutsumises, milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees ja milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul. See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas.“ (Efeslastele 1:16-20). Lihtsamalt öeldes oli Pauluse palve koguduse eest järgmine: „Ilmutagu Jumal teile mitte ainuüksi Kristuse mineviku suurust, aga ka oleviku suurust.“
Kogudusel on suur respekt Kristuse suhtes, kes elas kord siin maa peal; Galilea Jeesuse suhtes, kes õpetas ja saatis korda imesid; Maarja poeg nagu Ta oli. Me ei väsi kuulamast ja rääkimast Jeesuse Naatsaretlase suurusest. Sellest, kuidas Ta deemoneid välja ajas, kuidas kiusatustele vastu seisis, pimedate silmi ja kurtide kõrvu avas, jalutud kõndima pani, kuivanud käed taastas, pidalitõbe tervendas, vee veiniks muutis, suuri rahvahulki mõne leiva ja kalaga toitis ning surnuid üles äratas!
Kuid mingil hetkel ajaloos panime me sellele suurele ja võimsale imet-tegevale Päästjale piirid peale. Me töötasime välja teoloogia, mille kohaselt Ta on küll Issand kõige vaimuliku üle, aga mitte maise sfääri üle. Nii näiteks usume me, et Ta suudab andestada me patud, rahustada me närve, leevendada me süütunnet, anda meile rõõmu ja rahu ning kinkida meile igavese elu.
Ühesõnaga kõike seda, mis kuulub nö nähtamatusse maailma. Kuid mitte just paljud meist tunnevad Teda ka kui maise sfääri Jumalat. Jumalat, kes on kaasatud me igapäevaellu, olles seotud nii me laste, tööpaikade, arvete, kodude kui abieludega.
Paulus ütleb, et me vajame ilmutust väest, mida Kristus omab alates ajast, mil’ Ta surnuist üles tõusis. Sest Jeesus istub ka praegu Isa paremal käel taevas, omades kõike väge nii taevas kui ka maa peal ja alistades kõik enese jalge alla (vt Efeslastele 1:22).