KUI JUMAL TÕMBAB TIKKU

Ajal, mil 120 jüngrit kogunes seal ülemises toas, ei oodanud nad vaid teatud kindla päeva saabumist kalendris. Piiblis on öeldud: „Nad olid kõik koos ühes paigas.“ (Apostlite teod 2:1). See tähendab seda, et nad olid ühtse perena tulnud kokku vaid ühel eesmärgil – lootusega näha Jeesuse tõotust täitumas. Nende hüüd oli sama, mis Jesaja päevil: „Issand, kärista taevad lõhki ja tule alla maa peale. Las kõik vastuseisu mäed – olgu inimlikud või deemonlikud – sulada Sinu ligiolus, et kõik kadunud hinged saaks päästetud.“ (vt Jesaja 64:1).

NÄHTAV TULI LANGES

Me teame, mis juhtus. Püha Vaim langes ja seda nii, et nähtavad tuleleegid olid jüngrite peade kohal. See püha väljavalamine viis neid Jeruusalemma tänavatele, kus tuhanded elutud religioossed inimesed nägid ja kuulsid, mis oli toimumas. Jumala Vaim langes koheselt kogu rahvahulga üle, sulatades iga vastuseisu mäe. Peetrus tõusis üles kõnelema ja korraga kõik tuhanded, kes olid varasemalt seisnud vastu Jeesusele – massid, kes olid paadutanud oma südame – sulasid Kristuse nime kuuldes. Nii sündiski, et 3000 inimest hüüdis Jeesuse poole, et saada päästetud.

JUMALA FOOKUS

Mõtle, mida Jumal oli tegemas. Tollelgi ajal peeti üle maailma mitmes kohas sõdasid ja ülestõuse, valitses tohutu pimedus ja impeeriumid vallutasid rahvaid. Miljonid ja miljonid inimesed tegelesid kauplemisega ning kaubalaevad ja müügikaravanid liikusid üle ilma. Ometigi oli Jumala fookus vaid selle 120 alandliku palvetava püha peal, kes olid kogunenud väikesesse, üüritud tuppa. Mida see meile ütleb? Kõige lihtsamalt öeldes: kui Jumal tõmbab tikku, peab leiduma tulehakatist selle leegi kinni püüdmiseks. Hetkel, mil Tema Vaim puhus nelipühipäeval üle Tema pühade, sai värelevast leegist tuli, mis peagi kattis kogu maa.

See sama hüüd on tõusmas taaskord üle kogu maailma.