KUI MINA NEID EI AITA, SIIS KES VEEL?

Kui mina ja mu kaastöölised teenistuse lõppedes altarile tulnud inimeste eest palvetasime, märkasin üht eakamat vanaema, kes kussutas kahte väikest last oma süles. Ta nuttis ja anus, et palvetaksime ta lastelaste eest. „Paluge, et Jumal neid kaitseks“ ütles ta nuttes. „Palun paluge, et nad kasvaks üles rõõmsate ja tervetena ja et nad ei sattuks narkootikumide küüsi või kampadesse. Palun!“

Mu süda murdus seda vanaema ja ta lapselapsi nähes, kes olid nii süütud ja armsad. Ta silmades peegeldus appihüüd abi, juhatuse ja ükskõik, millise kergenduse järele valust ja abitusest, mida ta gettos elades koges. Kallistasin teda ja kummardusin siis, et paluda nende laste eest, memme nutt ja nuuksumine taustal kogu selle aja.

Tänapäeva maailmas on nii palju inimesi, kes on omadega segaduses, üksildased ja haiget saanud. Inimesi, kel pole kuhugi pöörduda ja kel pole aimugi, kuidas pääseda Saatana salakavalatest lõksudest. Jeesus on ainus, kes saab neid aidata. Kõik, mida nad vajavad, on vaid keegi, kes suunaks neid risti poole. Keegi, kes hooliks piisavalt palju, et võtta neil käest ja juhtida neid nende Looja embusesse. Keegi, kes hoiaks neid ja armastaks nad Jumala kuningriiki.

Lõpetades palve, panin oma käed ümber selle vana naise ja andsin talle otsa ette suud. „Ära muretse!“ ütlesin talle. „Kõik saab korda. Jeesus mõistab.“

Selles, kui vaatad kellegi lootusetust, meeleheidet ja tohutut kurbust täis silmadesse, on midagi, mis muudab evangeeliumi mõistetavaks su jaoks selliselt kui ei miski muu. Su elu omandab ühe uue eesmärgi ja tulisuse, nii et tahad veeta iga ärkvel oldud hetke selleks, et jagada oma usku ja päästa vangistatud hingi.

Mu elu seisneb inimeste Jeesusele võitmises. „Ja isand ütles sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!“ (Luuka 14:23). Tahan julgustada sind liituma minuga ja küsima endalt: „Kui mina neid ei aita, siis kes veel?“

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“