KUI OTSINGUD EBAÕNNESTUVAD

„Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud.“ (1 Saamueli 9:3).

Piiblilood kadunud asjadest viitavad Jumala südamehoiakule kadunud hingede pärast. Jumal tahab, et Ta lapsed oleks valmis minema välja ja päästma kõiki, kes on kadunud. See on ka see, mida me ülaltoodud loos näeme.

Sauli isa ütles talle: „Võta üks mu noortest meestest enesega kaasa, tõuse ja mine otsi need kadunud eeslid üles.“ Ja nad läksid, läbides Efraimi mäestiku (vt salmd 3-4). Efraimi mäestikus üles-alla rallimine oli juba piisavalt raske, kuid Saul oli pühendunud selle missiooni lõpule viimisele, mille isa olid talle andnud.

Jah, Saul käis läbi kogu selle mäestiku, otsides erinevatelt aladelt, kuid ometi ei leidnud neid  eesleid. Kujutan ette, et ta oli juba lootust kaotamas, kuid ta läks siiski edasi, kuna oli otsustanud jääda sõnakuulelikuks oma isa korraldusele. Lõpuks ütles Saul oma sulasele: „Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!” (salm 5). Saul otsekui tunnistas oma kaotust, püüdes seda selgitada järgnevaga: „Andsime ju oma parima. Arvasin, et saame olema edukad, aga me polnud, mistõttu peame leppima sellega ja minema edasi.“

Osade jaoks on usus välja astumine osa suuremast pühendumisest, mis kätkeb endas kuuletumist ükskõik, mis hinnaga. Teiste jaoks tähendab mõte mõne asja lõpule viimisest hirmu läbikukkumise ees. Ehk teisisõnu – need inimesed ei tee seda, mida Jumal on kutsunud neid tegema, kuna nad kardavad põruda selles.

Sul on oluline mõista, et kui Jumal kutsub sind midagi tegema, siis Ta ei kutsu sind igakord olema edukas, vaid hoopis sõnakuulelik!

Kuulekus Jumala kutsele sõltub sinust – selle kutse edukas täitumine aga Temast!