KUIDAS KÜLL SAAME VAIKIDA?

Jumal päästis mind läbi selle, et köitis mu südant. Mida enam mu usk ja pühendumine Talle kasvas, seda enam hakkas Ta jagama mulle tarkust ja arusaamist oma teedest. Ühtlasi aga tekitas ka suurema igatsuse õppida ja kasvada veelgi enam Tema tarkuses. Tegu on mentorluse ja küpsemise protsessiga, mis kestab päevani, mil suren. Kuid see sai alguse sellest, et mu tunded ja mitte mu mõistus, said puudutatud.

Ma kasvasin üles peres, kus ei teatud Jeesusest midagi. Mu ema ja isa olid pimeduse lapsed, olles läbi imbunud okultistlikust eluviisist ning pimestatud Jeesuse imelise armu suhtes. Mäletan nii selgelt oma ema silmi. Need olid tühjad, tumedad ja külmad. Tundetud silmad. Seal polnud midagi. Ei armastust, tundeid ega kaastunnet…mitte midagi peale tühja maa. Talle otsa vaatamine võrdus kui põrgu vahtimisega. Vahel oli tunne, otsekui Saatan ise oleks mulle sealt ema tühjadest silmadest vastu vaadanud. 

Tänu Jumala armule oli mul mingi hetk võimalus juhtida oma ema ja isa Issanda juurde. Emast sai võimas tunnistus Jumala imelisest andestusest ning esimest korda elus võisin ma näha ta silmis armastust ja kaastunnet, mille järgi olin alati igatsenud. Kogu see tühjus oli kadunud ja selle asemel oli puhas ilu ning hing, mis saanud vabaks kõigest vihkamisest ja meeleheitest. Ta oli vabaduse laps.

Kuidas me saaks üldse vaikida peale seda, kui oleme näinud ühe hinge imelist muutust, mis on päästetud Saatana küüsist? Olles kord näinud, mida Jeesus võib teha kellegi elus ja elu läbi, mis on pühendatud Tema tahte täitmisele, saame ka ise igaveseks muudetud. Me hakkame igatsema kogu Püha Vaimu tarkuse ja väe järele, mida Ta meile pakub. Me ei suuda lõpetada kadunud hingede eest seismist, igatsedes jõuda nendeni Jumala sõnumiga.

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“