LÄBIMURDEV PALVE

Jeesus palus Ketsemanis „läbimurdva palve“.

Minu jaoks on Kristuse läbimurdev palve kui ülim palve. Ülima all pean silma kui ühe seeria lõppu. Selleks ajaks olid kõik asjad juba järgi proovitud ja tegu oli ülima, lõpliku palvega – sellisega, mis kõigutab mägesid ja raputab põrgut. See oli lihtsalt see: „Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!” (Matteuse 26:39)

Jeesus lõpetab oma anumise ja ütleb kokkuvõtvalt: „Ma olen palunud, nutnud, paastunud ja teinud, mida iganes. Nüüd, Isa, valan ma täies usalduses kogu oma hinge välja Su ees ja ütlen: „Las Sinu tahe sündida.““

Oled ehk sinagi teatud olukorras palunud seda ülimat palvet Jumala ees?

• Olen palunud, paastunud ja teinud eestpalveid kogu selle loo pärast
• Olen küsinud, koputanud, otsinud ja uskunud
• Ometigi see, mis sünnib praegu, pole see, mida ma sooviks
• Ma ei usu, et suudan sellega toime tulla

USALDUSE JA HINGAMISE KOHT

Kuid siis sa lisad: „Kuid Sina oled kõikväeline Jumal ja ma usaldan kogu selle loo Sinu hoolde. Tee Isa seda, mida ja millal just Sina tahad. Ma lihtsalt usaldan Sinu tõotusi, mille oled mulle andnud ja hingan neis.“ See hingamine, mis kehtib ka tänapäeva Jumala rahvale, on hingamine, millest Heebrea kirja 4-peatükk räägib. See tähendab siseneda Uue Testamendi õndsasse tõotusse, milles Jumal kuulutab meile: „Mina olen sulle Isaks ja sina oled minu laps.“

Mu armsad, seni kuni te ei palu seda ülimat palvet, ei suuda te ka liigutada oma mäge. Kui aga palute, avab Jumal te silmad nägema midagi imelist ja te ei igatse enam vastust oma palvele, kuniks see saabub.