LÕIKUSE TÖÖRIISTAD

David Wilkerson

„Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast. Siis ta ütles oma jüngritele: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Matteuse 9:36–38). Jeesus andis väga selgelt mõista: „Lõikus on valmis, aga töötegijaid on vähe.“ Aga miks neid töötegijaid siis on nii vähe? Ons ju tänapäeva kogudused täis usklikke, kes väidavad, et Kristus on kogu nende elu. Üle maailma kulutatakse miljoneid dollareid, et rajada uusi kogudusi ja keskusi, kus teenida Jumalat.

Fakt on aga see, et kui me pole võimelised võitma inimhingi – kui me elud ei peegelda meie poolt kuulutatava evangeeliumi elumuutvat väge – siis me ei anna ka töötegijate mõõtu välja. Meie elu koos Kristusega peaks kinnitama maailmale, et Jumala tõotused vastavad tõele.

Töötegijatena oleme me lõikuse tööriistad Jumala käes. Kristuse päevil oli selleks vikat – pika, kumera teraga ning pika varrega tööriist. Sepp sepistas selles tera, pannes selle esmalt tulle ja seejärel alasile, kus ta sellele läbi tagumise ja painutamise õige kuju andis. Protsessi korrati seni, kuni lõikav tera sai piisavalt teravaks.

Paralleel kogu looga on ilmne – Jumal sepistab ka oma töötegijaid ja ei tao meist ainult pattu välja. Taoline sepistamise protsess aga selgitab, miks töötegijaid on nii vähe. Enamus kirikus käijaid on kui need tuhanded vabatahtlikud, kes Vanas Testamendis olid valmis minema koos Giideoniga. Jumal aga nägi paljudes neis hirmu, teades, et nad ei peaks vastu eesootavale tulele, tampimisele ja rasketele aegadele. Nii jäi Giideonile järgnenud tuhandetest järgi vaid 300 väljavalitut.

Sama sünnib ka tänapäeval. Need, kes on tõeliselt kutsutud Jumala põldudele lõikusele, on kutsutud ka kannatama puhastamist, vormivat tuld ja pidevat haamriga andmist. Ja ometigi – mitte just paljud ei kanna seda välja.