LANGEVAD MÜÜRID

„Ma ei taha, et miski mu elus takistaks seda, mida Jumal tahab teha mu sees.“ Jumal toob alati oma rahva sellesse punkti, sest  enne, kui Ta saab tuua esile oma parima meis, peab Ta tegema midagi sügavat me sees. Ta tahab anda meile oma võidu, kuid Ta tahab ka, et oleksime täielikult pühendunud Talle.

Joosua raamatu esimesed kuus peatükki kirjeldavad Jumala aulisi tegusid oma rahva keskel. Iisrael oli just vabastatud 400-aastasest orjusest. Inimesed olid just tulnud välja oma 40-aastasest kõrberännakust, seistes Tõotatud maa piiril – maa, mille Jumal oli neile tõotanud juba aastaid tagasi. Nii et nad sisenesid sinna ja mis siis sai? Joosua pöördus koheselt noorema põlvkonna meeste poole ja eraldas nad Jumalale. Piibel kasutab sõna „ümberlõikamine“, kirjeldamaks nende ettevalmistust, kuid selle sügavam tähendus on see, et „nad seati valmis“. Joosua tegi seda selleks, et nüüd, kui nad olid tulnud üle piiri, seisid nad silmitsi Jeeriko paksude ja läbimatute müüridega. Selle vallutamine oleks räbalais iisraellastele olnud võimatu. Kuid Jumal ütles neile: „Ma olen õnnistanud teid möödunud aastate jooksul ja te olete kogenud mu imelisi rikkusi. Ometi pole te töö veel lõppenud.“

Kuidas iisraellased selleks järgmiseks lahinguks valmistusid? Nad ei teritanud oma mõõkasid ega löönud läikima oma sõjavarustust. Kogu ettevalmistus leidis aset hoopis nende südameis. Jumal käskis neil ümbritseda kogu linna laulude, palvete ja Tema järele ootamisega. Lõpuks käskis Ta neil aga puhuda pasunaid ja lasta seeläbi käiku nende ainus löök. Ja need võimsad müürid langesid hetkega!

Seejärel vallutas Joosua koos oma meestega mitmeid alasid, võites oma vaenlasi ja kogedes võite, mille sarnaseid nad polnud eales varem näinud. Usun, et Jumal tahab samal moel valada oma Vaimu välja meiegi üle, tehes seda imelistel viisidel. Ta tahab, et me usuks Tema tahtesse seda teha. Ehk teisisõnu – Ta tahab, et omaksime vankumatut usku.