MEELEPARANDUSE KOHT

Jeesus kuulutab: „Minu kogudus on koht, kus pole häbituid, sest kõik parandavad meelt.“ Ka apostel Paulus tunnistab: „Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames.” See on ususõna, mida me kuulutame. Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks. Sest Pühakiri ütleb: „Ükski, kes usub temasse, ei jää häbisse.“ (Roomlastele 10:8-11).

Ehk lihtsamalt öeldes: me saame päästetud läbi avalikult tunnistatud meeleparanduse. Jeesus ütleb: „Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!” (Matteuse 9:13). Ühtlasi ütleb Ta ka, et meeleparanduse kaudu saame me tervendatud ja taastatud: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele.” (Luuka 5:31-32). Armsad, see on ju hea uudis! Jeesus ütleb meile: „Minu koguduses saab igaüks tervendatud meeleparanduse kaudu. Vahet pole, kes sa oled – füüsiliselt murtud, vaimselt haige, vaimu poolest nõder – igaüks saab tulla mu juurde vaid ühel moel. Ja kõik nad leiavad tervenemist läbi meeleparanduse.“

Seega, mis on Kristuse evangeeliumi keskne sõnum? Ta annab sellest väga selgelt läbi Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese mõista. Ta ütleb meile neis neljas evangeeliumis: „See on see sõnum, mida ma kuulutan oma koguduses. See on minu sõnum kõigile patustele.“

Esiteks, Jeesus tuli Galileasse „ja kuulutas Jumala evangeeliumi: „Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” (Markuse 1:14-15). Mis oli Jeesuse kõige esmane sõnum? Ta kuulutas meeleparandust. Osade kristlaste jaoks võib see nüüd tunduda pisut karmi jutuna ja nad võivad öelda: „No heakene küll. Aga kui rõhutatult ikka Jeesus seda meeleparandust kuulutas?“ Luukas ütleb, et Jeesus vastas oma kuulajatele: „Vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.” (Luuka 13:5).

Sa võid nüüd mõelda, et Kristuse evangeelium meeleparandusest on parajalt kurb sõnum. Kuid Paulus väidab hoopis vastupidist, öeldes, et meeltparandav süda toob kaasa tõelise elu: „Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta.“ (2 Korintlastele 7:10).