MIS OOTAB EES KOGUDUST?

Mis ootab ees Jeesuse Kristuse kogudust? See on murettekitav küsimus, mida küsivad usklikud üle kogu maailma. Igal pool leiavad aset uskumatud sündmused, mille käigus paljud mõtlevad: „Kas Püha Vaim äratab oma koguduse ellu enne Jeesuse tagasitulekut? Kas Kristuse ihu lahkub siit ilmast nuttu tihkudes või hõisates?“

Uus Testament on täis ennustusi tagasilangemiste kohta viimseil päevil. Valeprohvetid tõusevad ja juhivad paljusid eksiteele. Hundid tulevad lambanahas, tuues kaasa võimsaid pettusi, et võimalusel petta Jumala valituidki. Kurjus saab vohama kõige täiega, pannes kord tulised olnud kristlasi kaotama oma esimest armastust. Ülekohtu ja nurjatuse voogude keskel jahtub paljudegi usklike armastus.

Jeesus kuulutas kõiki neid asju ette ja Tema hoiatused on väljakutseks me usule. Kui kõik need asjad kui tulvaveena kogu maailma vallutavad, küsib Ta: „Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” (Luuka 18:8) Kristus teadis kõiki neid asju ette, mille tunnistajateks me täna oleme: kohutavad koolitulistamised; homode sõjakas esiletulek; terroristlikud rünnakud üle kogu maailma jne. Ja Ta küsib keset seda kõike: „Kas jätkate uskumist ka siis, kui asjad üha hullemaks lähevad? Või kaotate oma usu ja kindluse, kui asjad ei lähe päris nii nagu lootsite? Või jätkate te kõigest hoolimata minu usaldamist?“

Vaatamata kõigele kurjusele, hädadele ja suurtele rahutustele, teadis Jeesus siiski, et viimseil päevil leiab aset suur ärkamine. Püha Vaim inspireeris Jesajat prohveteerima ja Ta oli enam kui teadlik ärkamise ettekuulutusest aegadeks, mil lõpp hakkab jõudma. Jesaja ütles, et vahetult enne Kristuse tagasitulekut saab toimuma suur, ülemaailmne ärkamine. See prohveteering on leitav Jesaja 54 ptk’s ja on võetud kokku 3-salmis: „Sest sa levid paremale ja vasakule, su järglased vallutavad rahvaid ja asustavad tühje linnu.“ (Jesaja 54:3) 

Usun ühes paljude teiste piibliõpetlastega, et Jesja prohveteeringul on kahekordne rakendus. See ei räägi ainult maisest Iisraelist peale Babüloni vangipõlve, aga ka vaimsest Iisraelist, mis pidi tulema – Jeesuse Kristuse Ihust, Uue Jeruusalemma kogudusest. Paulus tsiteeris Jesaja 54 ptk’i, kui ütles: „Ent ülalasuv Jeruusalemm…, kes on meie ema.“ (Galaatlastele 4:26). Paulus nägi Jesaja prohveteeringut kui pöördumist „tõotuse laste poole“, kelleks on need, kes usuvad Kristusesse.