MIS ON PÜHAS VAIMUS PUNASTAMINE

„Sest pisemast suuremani ahnitseb igaüks neist omakasu, ja prohvetist preestrini petavad kõik. Kas nad häbenevad, et nad on teinud jäledust? Ei, nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust. Seepärast nad langevad langejate hulgas; oma karistusajal nad komistavad, ütleb Issand.“ (Jeremija 6:13, 15).

Prohvet Jeremija nägi kohutavat seisukorda, mis oli tabamas Jumala rahvast. Selleks, et varjata oma pattu, peitusid nad pinnapealse rahu ja turvatunde fassaadi taha. Ahnus ja omakasu täitsid nende südameid ja nad varjasid oma südamevalu võlts murtusega. Kogu nende elu oli muutunud pinnapealseks, hõlmates endas pealiskaudseid pisaraid, pealiskaudset meeleparandust ja isegi pealiskaudset tervenemist. Jumala rahvas oli kaotanud häbitunde ja kurvastuse oma patu pärast. Patu pärast nii ühiskonnas kui ka omaenda eludes. Nad ei tundnud enam Jumala viha oma üleastumiste pärast. Patust oli saanud „lihtsalt osa“ nende elust.

Jeremija hüüdis: „Kas nad häbenevad, et nad on teinud jäledust? Ei, nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust.“ Pühast Vaimust tingitud punastamine ehk piinlikkuse tundmine ei tähenda vaid tagasihoidlikkusest tekkivaid punaseid põski. See tähendab haavatavuse, häbi ja hävingu tunnet. Kurvastust selle üle, et me Jeesuse nimi ja puhtus on tallatud jalge alla ja Tema maine on määritud.

Jumala rahvas kuulis pidevalt põletavat tõde ja pöördus ometigi sellest ära. Nad lausa mässasid selle vastu! „Nad on teinud oma palged kaljust kõvemaks, nad keelduvad pöördumast.“ (Jeremija 5:3). Nad rikkusid abielu, möllates lõbunaistega ja ihaldades oma naabrite naisi. Jeremija nimetas seda 11 salmis sõna otseses mõttes truudusetuseks Jumala suhtes. Ja vaatamata Jeremija prohvetlikele hoiatustele, jätkas see rahvas oma kerglast elu, öeldes: „Ei taba meid õnnetus, ei näe me mõõka ega nälga!” (Jeremija 5:12 ja lisades, et: „Kohtumõistmine pole küll Jumala sõna me jaoks.“

Jumal hoiatas oma rahvast, et nad võtaks kuulda neile edastatud sõnumeid või vastasel korral Ta jätab nad lihtsalt maha. „Lase ennast hoiatada, Jeruusalemm, et mu hing ei võõrduks sinust.“ (Jeremija 6:8) Ja Ta ütles veelkord: „Ma ütlen seda kõike väga selgelt ja hoiatan teid! Kuid kes mind kuulab?“