NÄLJASED JUMALA SÕNA JÄRELE

„Rõõm Issandast on teie ramm!” (Nehemja 8:10). Ajal, mil need sõnad välja kuulutati, olid iisraellased pääsenud just Paabeli vangistusest. Esra ja Nehemja juhtimisel olid nad Jeruusalemma hävitatud müürid taas üles ehitanud, suunates nüüd oma pilgud templi ja kogu rahva taastamisele.

Nehemja kutsus Jeruusalemma taastatud müüride vahele, linna Veeväravate juurde kokku erikoosoleku (vt Nehemja 8:1). Esimene asi, mis seal aset leidis, oli Jumala Sõna kuulutus. Rahva seas oli tekkinud nälg Jumala Sõna järele, mistõttu nad ei vajanud selles osas mingit takka utsitamist, et seda kuulda võtta. Nad olid igati valmis alistama end Jumala Sõnale, lastes selle tõel muuta end ja valitseda endi üle.

Kui hämmastav see ka poleks, siis Esra kuulutas rahvale 5-6 tundi järjest. Milline võrratu vaatepilt! Kujutan vaid ette, et tänapäeva kaasaegse koguduse puhul oleks raske midagi sellist leida. Samas, tõeline taastamine ei saa kunagi sündida ilma taolise kõikehaarava näljata Jumala Sõna järele.

Olgu siinkohal kindluse mõttes öeldud, et seal Veeväravate juures polnud tegu mingi tipptasemel jutlustamisega. Esra ei pidanud seal maha mingit sensatsioonilist jutlust. Ta luges hoopis tundide viisi Jumala Sõnast, seletades rahvale selle tähendust, kelle elevus kuulates üha kasvas. Esra isegi oli kõigest loetavast nii haaratud, et ta peatus aegajalt, et kiita Issandat, suurt Jumalat (Nehemja 8:6). Issanda au langes väga võimsalt kogu rahva üle ja kõik tõstsid Tema kiituseks oma käed. Meeleparanduses ja murtuses „põlvitasid nad ning heitsid Issanda ette silmili maha.“ (Nehemja 8:6). Siis aga tõusid jälle, et saada osa veelgi enamast. Kantslist ei tulnud mingit drastilist tunnistust ega manipulatsiooni. Seal polnud isegi mingit muusikat. Neil inimestel oli lihtsalt kõrva kuulda kõike, mida Jumalal neile öelda oli.

Mu armsad, usun, et Jumal igatseb liikuda oma rahva seas samal moel ka tänapäeval. Kui tahame näha sellist laadi ärkamist ja taastamist nagu tookord, peab meil olema samasugune nälg ja põnevus Jumala Sõna järele nagu seda Esral oli!