NEED, KES USALDAVAD
Apostel Paulus kirjeldab me praegusi aegu, kui kirjutab: „…viimseil päevil tuleb raskeid aegu..Kurjad inimesed ja petised lähevad aga ikka pahemaks, eksides ise ja eksitades teisi.“ (2 Timoteose 3:1, 13).
Mõtle korra tagasi 90’ndatele, kui suured laenuettevõtted ahvatlesid ja petsid vaeseid, oskamatuid ja töötuid ülimalt ahvatlevate laenudega. Need teadmatud inimesed meelitati võtma eluasemelaene, mida nad polnud eales võimelised tagasi maksma ja kui maksepäev jälle saabus, jäid nad oma kodudest ilma. Nimekad pangad kukkusid tänu pettustele läbi, kuid nende juhid lahkusid sealt „kuldsetel langevarjudel“ koos miljonite dollaritega.
Lugesin kord ühe taolise pangajuhi kohta, kes korraldas kalli peo, kus tantsiti öö läbi ja kus alkohol voolas ojadena, samas kui ta oli igati teadlik, et ta ettevõte on põhja minemas. Tema ja paljud teised pidutsesid täiega vaatamata teadmisele, et sajad tuhanded inimesed jäävad oma kodudest ilma. See on otsene näide Sefanja 1:9 välja toodud prohveteeringust: „…kes täidavad oma isanda koja vägivalla ja pettusega.“
Kaua me arvasime Jumalat taluvat taolist hullumeelsust ja oma nime pilkamist? Jumalal on ka sellistes lugudes viimane sõna öelda ja Ta ütleb: „Ja ma nuhtlen sel päeval kõiki.“ (Sefanja 1:9) Ehk lühemalt öeldes: „Ma jätan nad häbisse.“
„Kuid nende mõõk läheb nende eneste südamesse, ja nende ammud murduvad.“ (Psalmid 37:15). Isegi sel samal hetkel, mil seda teksti siin praegu kirjutan, on kaks miljardäri rabelemas „kaelani vees“, kuna nende rikkus haihtus ühe ööga. Kuid samal ajal, kui Jumal on tegelemas jumalakartmatutega, on Ta tasumas rohkesti ka neile, kes Teda usaldavad. „Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!“ (Psalmid 37:3)