NOA PÄEVIL
Jeesus ütleb meile, et vahetult enne Tema tagasitulekut, on ühiskond just selline nagu Noa päevil (vt Matteuse 24:38-39). Pane tähele, et Jeesus ei maini selles kirjelduses mitte ainsatki pattu. Me kõik ju teame, et see pole mingi patt süüa ja juua sobilikke jooke, kihluda või abielluda. Nii nagu pole patt osta, müüa, külvata ja ehitada. Üheski neis asjades pole midagi halba ja seetõttu ei mõista Jeesus neid ka hukka. Pigem toob Ta need igapäeva tegevused esile mõttega: „Selline saabki olema elu, kui ma tagasi tulen. See saab olema kui iga teine tavaline päev, mil inimesed ei oska oodatagi midagi juhtuvat.“
Kuid mida Ta siis püüab nende tavaliste olukordade läbi öelda? Kõige lihtsamalt öelduna – Ta kirjeldab inimesi, kes on otsustanud hüljata Jumala hoiatused kohtumõistmise kohta. Mäletad, Noa kuulutas oma ühiskonnale 120 aasta jooksul ette, et häving tuleb. Kuid nagu Piibel ütleb: „Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha.“ (Koguja 8:11). See on just see, mis on toimumas ka tänapäeval. Inimeste seas on valitsemas tohutu ostmine-müümine, söömine-joomine, külvamine ja ehitamine. Suurel hulgal inimesi on isikliku heaolu peal väljas, lülitades end välja igast võimalikust negatiivsest sõnumist, mis püüab nende püüdlusi selles takistada.
Üks jumalakartlik naine kirjutas mulle vestlusest, mis tal oli ühe vanema juudi naisega. See holokausti üle elanud naine oli öelnud talle: „See, mis täna Ameerikas toimub, meenutab seda, mis toimus Saksamaal Hitleri võimule tuleku ajal. Rahvas eiras igasuguseid hoiatusi. Olin küll kõigest laps, kuid mäletan sellegipoolest suuri parteisid, kes jätkasid Hitleriga üheskoos edasi liikumist, kuigi Hitler oli juba tol ajal asunud vangistama juute, neid gaasikambritesse saates. Mäletan, kuidas vanemad juudid ütlesid: „See pole võimalik, et midagi sellist siin sünniks – haritud ja tsiviliseeritud ühiskonnas nagu Saksamaa seda on.“ Kuid vaid mõni nädal hiljem aeti need samad inimesed kui loomakari vagunitesse ja saadeti koonduslaagrisse. Nad olid arvanud, et õitseng ja head ajad kestavad igavesti.“
Hoiatav hüüd on taaskord läinud välja Issanda kogudusele: „Jeesus on tulekul! Peigmees on teel. Sättige end korda ja olge valmis Temaga kohtumiseks. Tõstke oma pilgud, sest lunastus on lähedal!“ Ja ometigi hoiatab Jeesus, et rahvas saab ignoreerima seda hüüdu. Nad ajavad lihtsalt oma asja, mõtlemata vähimalgi määral Tema tulekule ning ignoreerides kõiki prohvetlikke märke. Ettenähtav apaatia on üks kindlamaid märke sellest, et Jeesus on tulekul!