OLEN ÕPPINUD ÜHE SALADUSE

„Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav…“ (Filiplastele 4:12). Püha Vaim on see, kes avaldab meile saladuse, kuidas elada siis, kui elu võimaldab meile vähemat kui seda sooviksime; kui meil pole vahendeid, mida arvasime, et meil saavad olema ja kui me unistused ei täitu. Paulus ütles: „Ma ainuüksi pole teadlik sellest, et ma suudan taluda kõike, aga mul on ka üks saladus, mille kohaselt suudan elada täisväärtuslikku elu nii külluses kui puuduses.“

Kui paljud teist teavad, et vahel peame pigem mõistma külluse kui puuduse saladust? Elades külluses on üsnagi kerge kaotada Jumalat silmist. Elades aga palgapäevast palgapäevani muutud sa üsnagi sõltuvaks Pühast Vaimust ja oled enam kui aldis palvetama.

Arvame sageli, et Pauluse jaoks oli kõige raskem osa õppida tulema toime keset puudusi. Mina aga arvan, et see raskem osa oli just õppida elama keset oma küllust ja ma usun, et see puudutab meidki. Küll aga on siin üks kallis tõotus, mis ületab kogu mõistuse. Tõotus, et me suudame kõik Kristuses, kes teeb meid vägevaks ja et kõik meie vajadused saavad kaetud. See täiendav tõotus peitub 19.salmis, kus on öeldud: „Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda.“ (Filiplastele 4:19).

Taaskord, seda saab öelda järgnevas kontekstis: „Ma õpin alanduma ja tulema toime eimillegagi, samas teades, et isegi keset neid olukordi, täidab Jumal kõik mu vajadused.“ Seal pole öeldud, et kõik mu soovid või ambitsioonid. Isegi mitte kõik mu igatsused. Küll aga on seal öeldud, et Jumal täidab kõik meie vajadused.