OTSE ISA SÜDAMEST

Jeesus pidi oma maises teenistuses toetuma igapäevaselt oma Isa häälele, mis Ta sees oma tööd tegi. Selleks, et kuulda Isa häält ja saada Ta käest juhiseid, pidi Ta sõltuma Isast pidevalt ja kõikjal. Sest vastasel korral poleks Ta saanud teha kõiki neid asju, mida Ta tegi. Ta pidi kuulma Isa häält tund tunni, ime ime ja päev päeva järel.

Kuid kuidas oli Jeesus võimeline kuulma oma Isa vaikset häält? Piibel näitab meile, et see sündis läbi palve. Jeesus eraldas end ikka ja jälle palveks. Ta õppis kuulama Isa häält põlvedel olles ja Isa oli ustav, näidates Talle kõike, mida öelda ja teha. „Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.“ (Markuse 1:35). „Suur rahvahulk tuli kokku teda kuulama ja saama temalt tervenemist oma haigustest. Temal oli aga viisiks minna tühja paika ja seal palvetada.“ (Luuka 5:15-16)

Kujuta ette Jeesust seismas suure otsuse ees, keda valida oma jüngriteks? Mille põhjal me Issand valis need 12 kogu selle suure rahvahulga seast, kes Teda järgisid? See oli ülioluline otsus, sest neist jüngritest pidid saama Uue Testamendi koguduse sambad. Kas Isa andis Talle nende 12 nimed juba siis, kui Ta alles taevas oli? Kui nii, siis miks pidi Jeesus veetma terve öö palves enne nende 12 valimist? Luukas ütleb meile: „Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.“ (Luuka 6:12). Järgmisel hommikul valis Ta aga need 12 välja. Kuidas Ta neid tundis? Seeläbi, et Isa oli Talle ilmutanud neid eelmisel ööl. Samal ööl andis Isa oma Pojale ka need õndsakskiitmise sõnad, mis peituvad Mäejutluses: „Õndsad on need, kes on vaimus vaesed…Õndsad on kurvad…Õndsad on tasased…“ (vt Matteuse 5:1-5). Jeesus sai kõik need asjad otse oma Isa südamest.