PÜÜNISED ON MURTUD
Paulus hoiatas oma kirjades Timoteosele võimaluse eest langeda Saatana sepitsuste ohvriks. Ta mõistis, kui ohtlikud on saatanlikud lõksud, öeldes: „Et ta ei langeks …kuradi silmusesse.“ (1Timoteose 3:7). Kuid ta andis ka taastumise tee sellest saatanlikust lõksust, öeldes: „Et nad kaineneksid ja pääseksid lahti kuradi paelust, mis on püüdnud nad oma tahtmise valda.“ (2 Timoteose 2:26). Kreekakeelne sõna, mida mõlemais neis piiblikohtades Kuradi silmuse või paeltena on kasutatud, tähendab püünise üles seadmist, silmuse kaela panemist. See viitab hästi planeeritud lõksule. „Uhked on mulle salajasse pannud paelad ja köied, nad on…mulle seadnud püünised.“ (Psalmid 140:6). On ilmselge, et Saatan on rajamas paiku, kus inimesed võlla tõmmata.
Aastaid tagasi ilmus New York Times’i esilehel pilt langenud evangelistist, kes oli käeraudades. Ta nuttis! See kõik tundus nii seosetu! Käeraudades! Saatan oli talle ikka kohe hästi planeeritud ja korraliku lõksu seadnud.
Mul täiesti ükskõik, kes sa oled; kui püha ja puhas sa oled; kui kaua oled olnud kristlane või kui noor või vana sa oled. Mul täiesti ükskõik su väidetest, et sinuga küll sellist asja kunagi ei juhtu. Ole valvel! Saatan on ka sinu kannul, et sind võrku püüda! „Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.“ (Johannese 10:10).
Teadsid sa, et meil kõigil on võime langeda sama madalale? Sama sügavale kohutavasse pattu, ühes kõigi selle pettuste, varjatud külgede, valede ja ohjeldamatute himudega? Kui ma nägin selle langenud evangelisti pilti, ei küsinud ma: „Kuidas ta küll sai millegi nii rumalaga hakkama saada?“ Ei. Ma hoopis nutsin ja ütlesin oma südames: „Issand, see oleks võinud olla ka mina! Sest me kõik oleme pattu teinud ja Jumala aust ilma.“
Oma elule tagasi vaadates näen ma nii mitmeidki Saatana poolt hästi kavandatud intrigeerivaid lõkse, kuna ta tahtis hävitada mind. Kuid ma võin öelda ühes Taavetiga: „Meie hing on nagu lind pääsenud linnupüüdja paelust: paelad läksid katki ja me pääsesime ära.“ (Psalmid 124:7).