PUHUGE SARVE SIIONIS

Mida täpsemalt me praegustel aegadel paluma peaksime?

Siin on Joeli kirjeldus Iisraeli pärast pimedatel ja süngetel aegadel: „Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek! Koguge rahvas, pühitsege kogudust, tooge kokku vanemad, koguge lapsed…Eeskoja ja altari vahel nutku preestrid, Issanda teenrid, ja öelgu: Säästa, Issand, oma rahvast, ja ära anna oma pärisosa teotuseks, paganaile pilgata! Miks peaks rahvaste seas öeldama: Kus on nüüd nende Jumal?” (Joel 2:15–17).

Siin oli üleskutse kogudusele: „Ära heitu ega anna järgi meeleheitele. Sa ei pea uskuma hingevaenlase valesid, otsekui ärkamiseks poleks mingit lootust.“ Joeli kohaselt pidi rahvas hoopis hüüdma: „Issand, peata ometi oma nime pilkamine. Ära lase oma kogudusel enam kauem olla naerualune. Peata paganad meid nöökamast ja küsimast: „Kus on te Jumal?““

Sa võid nüüd mõelda, et see, mida Jumal siin lubab, on kõigest üks võimalus. Ta ütleb, et Ta võib-olla hoiab tagasi oma kohtumõistmise. See on ju sama hea kui poolik võimalus. Kõik, mida Ta kutsub oma rahvast üles tegema, võib ju olla asjata.“ Kuid ma ei usu, et Jumal narrib oma kogudust, saates oma rahva välja lihtsalt lolli mängima. Kui Aabraham palus Jumalat, et Too säästaks Soodoma (kus ka ta vennapoeg Lott elas), sai Jumala süda sellest liigutatud ja Ta oli valmis säästma seda linna ka vaid 10 õiglase inimese pärast. Nii et seda Aabraham paluski, kui hävitavad inglid linna sisse marssisid! Mina usun, et Jumala rahvas peaks tänapäeval paluma täpselt samamoodi.

Joeli prohveteering Püha Vaimu väljavalamise kohta on leitav Joeli 3:1-5, mida apostel Peetrus kordab omakorda oma jutluses Apostlite tegude raamatus 2:17-21. See prohvetlik sõna algab sõnadega: „Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale.“