SIRUTUDES KADUNUD HINGEDENI

Mul on siiani värskelt meeles need abitud näod, keda nägime otse Bronxi südames. Kõikvõimaliku kuju ja värviga näod; erinevas vanuses näos. Tüdrukud ja poisid; mehed ja naised; valged, mustanahalised, latiinod ja asiaadid. Kui palju kadunud hingi. Kui palju neid, kes vajasid Jeesust.

Olime oma 6-nädalase krussaadiga New Yorgi siselinnades lõpusirgel. Olime nädalaid evangeliseerinud tänavail ja pidanud erinevaid üritusi kõikvõimalikes naabruskondades üle linna, kutsudes kõigil neil inimesi oma lõpuüritusele Bronxis.

Mäletan, kuidas seisin laval, mitme tuhande inimese ees. Meie lava paiknes pika ja kitsa tänava lõpus, mis asus New Yorgi kõige enam narkootikumidest läbi imbunud naabruskonnas. Kummalgi pool tänavat kõrgusid kõrged korterelamud. Seisin seal mõne sekundi vältel, uurides kohale tulnud rahvamassi. Gängide värve paistis kõikjal. Prostituudid, narkoärikad ja sõltlased olid laiali rahva seas, kõik oodates, mida mul on neile öelda. Heites pilgu korterelamutele, nägin inimesi akende peal piidlemas ja lapsi tuletõrjeredelitel kõõlumas. Teismelised hängisid nii sama koos, samal ajal, kui isad ja emad jälgisid, mis toimub. Palusin oma südames: „Kallis Jeesus, vaata neid. Kui palju vaeseid ja haiget saanud inimesi – inimesi, kes vajavad Sind. Ava nende silmad, Issand. Puuduta nende südameid. Kasuta mu sõnu, et tuua neid Sinu juurde!“

Hakates jagama oma tunnistust, kogesin, kuidas üks rahu langes kogu ümbruskonna üle. Ma ei suutnud uskuda, kui tähelepanelikult rahvas mind kuulas. Seda on tunnet on isegi võimatu kirjeldada. See on Jumala ligiolu. Ta on täiega allapoole löök hingevaenlasele, kui Jumala Vaim liigub ja langeb kogu rahva üle. Jagades oma tunnistust, tajusin, kuidas Püha Vaim avas rahvast, tehes tööd nende südameis ja tuues paljusid patutunnetusele. Enne veel, kui olin jõudnud kutsuda rahvast ette võtmaks vastu Jeesust, tulid paljud lava ette ja langesid meeleparanduses põlvili.

Sajad inimesed tulid tol õhtul ette, et võtta vastu Jeesust. Jumal tõi sellise patutunnetuse inimeste üle, et see rabas meid lausa jalust. Olime täiesti hämmingus Jumala tööst, mida Ta oli tegemas selles haavatud, hüljatud naabruskonnas.

„Aga jüngrid läksid välja ja kuulutasid kõikjal, ning Issand toetas neid ja kinnitas sõna tunnustähtedega.“  (Markuse 16:20).

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“