TÕELINE VAIMULIK MEELEVALD
Enamus meist arvab, et vägi on midagi, mis on nähtav, sähviv ja maid raputav. Kuid see pole üldsegi nii vaimuliku meelevalla osas. Peetrus ütleb, et Jumal usaldab vaimse meelevalla sellele, kes on „varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.“ (1Peetruse 3:4). Kreekakeelne sõna, mida Paulus kasutab siin „tasase“ all, tähendab õrnust, leebust. Ja sõna „vaikne“ tähendab kindlat, vankumatut. Peetrus räägib siin südamest, mis tunneb alati rahu oma positsioonist Kristuses. Taolisel südamel on tõeline vaimne meelevald.
Otse loomulikult on see midagi hoopis vastupidist ilmalikule filosoofiale väest ja meelevallast. Maailm ütleb meile: „Kehtesta end! Kasuta oma võimu läbi hirmutamise. Loo aga silmkontakti, kasuta kehakeelt, löö oma pilguga kõik oimetuks. Vaata, et su oma vajadused ikka esmalt täidetud saaksid!“ Näeme taolist suhtumist peegeldumas tänapäeva muusikaalbumiteltki. Bändide liikmed kortsutavad kulmu, on ähvardava olekuga ja sõidavad sulle täiega sisse. Nad seostavad taolist hoiakut meelevalla omamisega.
Meie kui usklike suhtumine ja hoiak on aga hoopis teistsugune. Meie ainus eesmärk püüelda väe ja meelevalla poole on vaid üks – panna Saatan põgenema. Me vajame seda selleks, et seista vastu tema rünnakutele oma elus, oma kogudustes, oma peredes. Ja me peame mõistma, et ilma selle tasaduse ja leebuseta oma seesmises inimeses, ei ole meil mingit tegelikku väge.
Taavet kirjutab: „Su parem käsi toetab mind, su abi teeb mind suureks.“ (Psalmid 18:36). See fraas „teeb mind suureks“ viitab sellele, et Jumal suurendab üleloomulikult mu armulikkust teiste suhtes. Ehk Taavet ütleb: „Sinu armulikkus, Jumal, on suurendanud ka minu armulikkust.“ Mõtle sellele, mida Taavet ütleb. Kuningana oli ta kahelnud Jumala ustavuses Iisraeli vastu. Ta oli rikkunud abielu ja lasknud isegi ühe mehe tappa, et varjata oma pattu. Ja ometi näitas Jumal Taaveti suhtes üles tohutut armu ja andestust. Taavet oli täiesti rabatud Jumala nii suurest õrnusest ja armastusest tema vastu sel nii kohutaval ajaperioodil ta elus. Ja nüüd ta ütles: „Jumal on olnud nii õrn minu vastu minuga tegeledes. Kuidas siis saaks ma ise olla karm kellegi teise vastu, kes on minemas läbi samadest asjadest, nagu ma isegi? Jumala arm on avardanud mu südant niivõrd, et nüüd tahan näidata üles seda sama armu ja tasadust kõigi teistegi suhtes – oma abikaasa, oma laste ja kõigi teiste suhtes.“