TAAVETI USK

Kuningas Taavet oli tuntud mehena, kes usaldas täielikult Jumalat. Ta kuulutas oma elu motot järgnevas salmis:

„Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi.
Sellepärast ilutseb mu süda ja ma tänan teda oma lauluga.“ (Psalmid 28:7)

Need polnud Taaveti jaoks vaid sõnad. Piibel kirjeldab sündmusi sündmuste järel, kus Taavet näitas keset kõige võimatumaidki olukordi üles suurt usku.

SUURED SAAVUTUSED

Läbi oma usu Jumalasse, tegi Taavet suuri asju:

• Ta tappis paljaste kätega nii lõvi kui karu
• Ta tappis vilistist hiiglase Koljati
• Ta põgenes Sauli katsete eest teda tappa
• Ta võitis suurelt paljusid oma vaenlasi

Hiljem, tänu oma usule ja meeleparandusele, pääses Taavet tagasi troonile peale seda, kui ta poeg Absalom oli üritanud teda tappa.

Läbi kõigi nende asjade ja olukordade, kiitles Taavet vaid Jumalast:

„Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad,
ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad…“ (Psalmid 31:20).

Pole siis ime, et Piibel nimetab Taavetit meheks Jumala südame järele.

Samas me teame sedagi, et see õnnistatud mees langes kiusatuse võrku ja veetis päevi, nädalaid ning kuid ägades oma läbikukkumiste ja katsumuste pärast. Taavet kannatas ka teatud depressiooni hoogude all. Ta kirjutab lausa oma tohutust üksildusest ja sellest, kuidas ta end sageli õhtuti magama nuttis. Ta elus oli isegi selliseid katsumuste ja kannatuste aegu, et ta anus oma surma.

Ja ometi, keset kõiki neid pingsaid katsumuste aastaid, ei kaotanud Taavet kunagi oma usku. Piiblis pole just palju neid, keda pandi proovile ja katsuti läbi nii nagu Taavetit. Kuid ta tuli neist kõigist läbi üha kasvava usuga.