Õpetusliku puhtuse alalhoidmine on hea, kuid see ei ole veel kogu pilt Uue Testamendi kogudusest. Apostlid tahtsid teha nii palju enamat kui vaid „pidada kinni õigest õpetusest“ nagu üks vana gospellaul ütleb. Nad palusid Jumalalt jõudu minna välja ja mõjutada kogu oma rahvast ja kogukonda.
Liiga paljudes kohtades, kus Piibli üle valjult pasundatakse ja selle õpetuse üle hommikul kella kolmeni vaieldakse, on puudu Jumala Vaimust selle õpetuse keskel. William Law, ingliskeelsete päevasõnade autor 1700 aastatest, kirjutas: „Sa võid lugeda, mis iganes piiblisalmi soovid ja tunda selle üle ütlemata suurt rõõmu, kuid see jätab su sama tühjaks, vaeseks ja muutumatuks kui enne selle lugema asumist, kui see ei pööra sind täienisti ja ainuüksi Jumala Vaimu poole, et liita sind täielikult ühte Temaga ja muuta sind sõltuvaks Temast.“
Üks võimalus, kuidas näha, kas kannatame selle ühtsuse puuduse all Jumalaga, on vaadata, milline on me mure inimeste pärast, kes on rämps…Inimeste pärast, kes on „teistsugused“ ega vasta põhituumiku ootustele. Uues Testamendis pole ühtegi kohta, mis viitaks sellele, et kogudus on kutsutud teenima vaid üht kindlat inimgruppi. Patu hävitustöö pole kunagi meeldiv, kuid samas on see midagi, mida Jeesus tuli andestama ja parandama. „Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.” (Luuka 19:10). Jumala Vaim on armu, kaastunde ja välja sirutumise Vaim.
Ometigi pole kristlased just kõige agaramad sirutuma nendeni, kes on veidi erinevad. Nad tahavad, et Jumal roogiks kala ära enne, kui nad seda püüdma lähevad. Kui kellelgi on kuldne rõngas mõne ebatavalise kehaosa küljes, kui keegi ei lõhna just kõige paremini või tema nahavärv on teistsugune, on kristlased pisut kõhkleval seisukohal. Kuid mõtle korraks sellele, kuidas Jumal sirutub meieni. Kui üldse on mingit tõelist sirutumist olemas, siis see on see: püha ja puhas jumalus ise sirutub meieni, kes me olime porised, kalgid südamelt ja ebapühad. Jumal oleks võinud ju öelda: „Te olete nii erinevad minust – nii maitsetud, mistõttu ma pigem hoiaks teist eemale.“ Kuid Ta ei öelnud seda. Just meie erinevused olid need, mis panid Teda sirutama välja oma armastava käe.
Jeesus ei kuulutanud pidalitõbistele tervendavat sõnumit kusagilt distantsilt, vaid Ta läks ja puudutas neid. „Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!” Ja kohe lahkus pidalitõbi temast.“ (Luuka 5:13).
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.