TEMA LIGIOLU PIMEDAS MAAILMAS

”Aga see olgu sul teada, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu.” (2 Timoteose 3:1)

Paulus ei ütle seda selleks, et meid hirmutada, vaid ta seob selle pigem inimsüdames valitseva patuga:

„Sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud, halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad, reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad, kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe. Niisuguseid väldi!“ (2 Timoteose 3:2-5).

See on üks päris korralik nimekiri pattudest. Ometigi, Paulus ei räägi siin mitte maailmale, vaid meile – kristlastele, kellel „on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe“.

Kui ta ütleb, et inimesed on enesearmastajad, kirjeldab ta üsnagi täpselt paljude tänapäeva koguduste olukorda. Samal ajal, kui kurjus kasvab, kasvavad ka koguduse püüdlused enese promomise, kasu saamise ja mugavuse järele. Jumal pole meil kunagi käskinud vältida päästmatuid – nad on meie peamine missioon. Ehk siis, kui Paulus ütleb „Niisuguseid väldi!“, viitab ta hoopis meie kaaskristlastele, kes eitavad Jumala väge oma elus. Muide, ta lausa kinnitab seda, öeldes: ”Sest kas on minu asi kohut mõista nende üle, kes on väljas? Eks te mõista kohut nende üle, kes on sees?  Nende üle, kes on väljas, mõistab kohut Jumal. Kõrvaldage siis kuri endi keskelt!” (1 Korintlastele 5:12-13). Kas me Jumala rahvana saaks üldse selgemat kutset meeleparandusele kuulda kui see?

Saatan jätkab pidevalt surma esile toomist ja on vaid üks asi, mis saab seista vastu ta põrgule siin maa peal – kogudus, kes on võimeline ajama end sirgu ja kuulutama julgelt ning väärikalt Jumala Sõna. Ilma Jumala püha ligioluta ses pimenevas maailmas, ei saa maailm kunagi teadma Temas peituvatest võimalustest.