USK, MIS OLI JUMALALE MEELEPÄRANE!

„Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane. Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:5-6).

Läbi kogu Piibli ja läbi kogu ajaloo on näha, et kõik need, kes käisid koos Jumalaga, muutusid usu meesteks ja naisteks. Kui Jumala kogudus käib igapäevaselt koos Jumalaga ja suhtleb Temaga pidevalt, on tulemuseks inimesed, kes on täis usku – tõelist usku, mis on Jumalale meelepärane.

On mitmeid, kes viivad läbi ususeminare, annavad välja usuteemalisi helisalvestisi ning tsiteerivad usku puudutavaid piiblisalme. Seda kõike vaid ühe eesmärgiga – toota usku. Jah, on tõsi, et „usk tuleb kuuldust ja kuuldu Jumala Sõnast“ (Roomlastele 10:17), kuid Jeesus ise ongi see Sõna. 2 Korintlastele 3:6 on öeldud, et „kirjatäht suretab“. Ehk siis ilma lähedase osaduseta Jeesusega, toob kirjatäht esile surnud, isekaid ja nõudvaid emotsioone, mis on kaugel usust ja mida Jumal vihkab. Usk tuleb sellest, kui võtad kuulda Jumala Sõna ja elad lähedases suhtes Temaga. Peaksime alati „vaatama üles Jeesusele, meie usu alustajale ja täidesaatjale“ (Heebrealastele 12:2). Taoline lähedane suhe Jumalaga puudub aga paljudes tänapäeva kogudustes. Tõeline usk tähendab seda, et me tõeliselt teame ja tunneme, kes Jumal on. See tähendab olla tuttav Tema au ja majesteetlikkusega. Need, kes Teda kõige paremini tunnevad, Teda ka kõige enam usaldavad.

Näita mulle rahvast, kes elab lähedases suhtes oma Jumalaga, vihkab pattu, taandub sellest maailmast ja õpib kuulma Tema häält ja me näeme rahvast, kes ei vaja suurt palju mingeid jutlusi ega õpetust usu kohta. Sel juhul pole tarvis „kümmet sammu“ usu kohta ega selle kohta, kuidas seda saada. Tõeline usk lähtub otse Jeesuse südamest. Ja see on ka ainuüksi Tema usk – mitte meie oma – mis kasvab ja voolab välja me südameist!

Eenoki elu koos Jumalaga poleks olnud pennigi väärt, kui see poleks toonud esile aktiivset, samas pidevalt kasvavat usku. „Usu läbi võeti Eenok ära“. Milline imeline tõde! Kogu tema usk oli keskendunud vaid ta südame suurimaile igatsusele – olla koos oma Issandaga!