USU TULINE SÕDA

Armsad, me oleme tulises sõjas, kus võitlus meie usu pärast käib elu ja surma peale. Saatan on enam kui otsusekindel hukutamaks ja hävitamaks Jumala valitute usku, mistõttu mida tugevam su usk, seda suuremad ta rünnakud su vastu on. Kui usk saab hajutatud või läheb hoopis kaotsi, muutuvad usklikud nõrgaks ja pöörduvad ebajumalate ja kurjuse poole. Paulus hoiatas selle eest, kuidas osad olid loobunud oma usust. Ta õhutas Timoteost võitlema head usuvõitlust „säilitades usku ja puhast südametunnistust, mille mõned on enesest ära tõuganud, ja nende usulaev on läinud põhja.“ (1 Timoteose 1:19).

Ta hoiatas Timoteost ka järgneva osas: „Aga Vaim ütleb selge sõnaga, et tulevastel aegadel mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole.“ (1 Timoteose 4:1). Lisaks Timoteosele, hoiatas Paulus ka kogudust, et Saatan tahab kummutada osade nende usku: „Kes on kaldunud kõrvale tõest, öeldes, et ülestõusmine on juba toimunud, ning rikuvad ära mõnede usu.“ (2 Timoteose 2:18).

Peetrus koges samuti tohutuid Saatana rünnakuid oma usu vastu. Tema usk ajas põrgu tagajalgadele, nii et Saatan küsis lausa luba tema luhvtitamiseks, et näha, kas ta jääb püsima. „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks.“ (Luuka 22:31-32).

Vankumatu usuga kristlast on põrgus tembeldatud „Vaenlaseks nr.1“ ja põhjus selleks on järgmine: tänu usule ja sellest lähtuvale väele rahunevad mäslevad kuningriigid, sünnib õiglus, täituvad Jumala tõotused, sulguvad lõvide suud, vaibub saatanlik tuli ja pääsetakse mõõga eest. Ustavad saavad tugevaks oma nõtrustes ja julgeks lahinguis, nii et hingevaenlase väed peavad pagema. Need ustavad äratavad üles surnuid ega anna alla, kui neid piinatakse. Nad taluvad rõõmuga pilget, peksu ja kividega loopimist. Ja kui neid peaks vangi pandama, lasevad nad seal laulu lahti.

Usk hoiab alal neid, kes hoiavad oma usku!