USUVARJUTUS

Kartmatu prohvet Jeremija, kes kuulutas võimsalt pühadusest ja meeleparandusest, omas Jumala meelsust ja elas jumalakartuses. Samas aga, lugedes Jeremija raamatu 20. peatükki, näeme me seal seda suurt usumeest kannatamas tohutu usuvarjutuse all.

Jeremija kuulutas templi väravas, kui Saatanast vaevatud preester Pashur ligi astus ja teda näkku lõi. Seejärel aga käskis Pashur oma meestel Jeremija ära lohistada ja Ülaväravate juures jalapakkudesse panna, kus möödakäiv rahvas teda pilkas ja mõnitas. Kui Jeremija sealt lõpuks vabanes, kuulutas ta Pashuri ja ta järgijate üle Jumala kohtumõistmist: „Ja sina, Pashur, ja kõik, kes elavad su kojas, lähete vangi.“ (Jeremija 20:6) Ehk teisisõnu: „Pashur, sina ja su linn olete omadega õhtal.“

Niipea aga, kui see kõik oli juhtunud, langes kui must masendus Jeremija üle ja ta langes meeleheitesse. Kord nii innukalt pühadusest kuulutanud jutlustaja ketras nüüd süngeid mõtteid Jumala ees: „Issand, Sa petsid mind. Sõna, mille mulle andsid, on langenud süüdistuste laviini alla ja mind pilgatakse iga päev. Sa oled hüljanud mu, mistõttu ma loobun ka Sinust. Ma ei kavatse enam kuulutada Su Sõna, kuna kõik su tõotused on tühised. Kogu mu elu ja teenistus on lõppenud häbis. Oleksid pidanud mu juba mu ema üsas hukkama.“ (vt Jeremija 20:7-9, 17)

Kas Jeremija läks tõesti üle piiri? Kuidas saab üldse keegi, kes väidab end teenivat Jumalat, midagi sellist öelda? Vastus sellele peitub järgmises peatükis: „Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt…“ (Jeremija 21:1) Prohveti usuvarjutus läks mööda ja Jumal ei oodanud enam hetkegi. Ta on alati teadlik kõigist vahenditest ja rünnakutest, mida Saatan Ta kõige tegusamate sulaste vastu kasutab ja Ta teadis, et Jeremija saab sellest jagu. Jumal mõistis, et Jeremija hala oli tingitud segadusest ja valust ning Piibel annab meile väga selgelt mõista, et Jumal ei kõrvaldanud oma võidmist tema pealt mitte hetkekski.

Sa oled ehk ka vahel kogenud, et Jumal on sind alt vedanud. Kuid tea siis, et Saatan on see, kes on kõigi nende kahtluste taga, püüdes blokeerida sind nägemast Jumala armu ja halastust. Sina aga sirutu ikka oma Isa poole ning leia rahu Ta armastuses ning kindluses, et Ta pole sind kunagi hüljanud.