VÄGI ÜLALT

Iga uskliku elus tuleb ette aegu, kus Jumala Vaim peab liikuma viisidel, mis on temast väljaspool. Me vajame, et Tema teeks kõik, mis tarvis – kõneleks, puudutaks, vabastaks. See on just see, mis juhtus ka siis, kui jüngrid ei suutnud kannatavast isikust deemonit välja ajada. Jeesus ütles neile: „See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.” (Markuse 9:29). Ehk teisisõnu – see nõudis täielikku sõltumist Jumalast. Nii peame ka meie ütlema: „Ma ei suuda seda omaenese jõus – selleks läheb tarvis Jumala jõudu.“ Kui su abielu on kokku varisemas, vajab see elavat sõna Jumalalt, mis on rüütatud väega ja mitte vaid teoloogilist sõna.

Kogudustest pole mingit tolku, kui nad pole riietatud väega. Siis pole vahet, kui palju kogudusevanemaid nõu andmiseks kokku tuleb. Selge otsuse langetamiseks piisab ka ühest või kahest isikust, kes on rüütatud väega. See kõik aga eeldab aega põlvedel, oodates ja usaldades Jumala varustust oma väe läbi. Ja Ta teeb seda rõõmuga! Jeesus ütles oma jüngritele: „Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!”“ (Luuka 24:49). See tõotus ei täitu mitte millegi läbi, mida meie teeme, vaid ainuüksi meie armastava Isa armu läbi.

Las ma öelda teile – kui Tema vägi tuleb, pole midagi selle sarnast. Sel juhul ei koge vaid me ise Tema Vaimu enda sees, vaid meid ümbritsevad inimesed tajuvad seda samuti. Üks püha ligiolu võtab maad ja kõik teavad, et nad on pühal maal.

Jüngrid pidid palvetama ja paastuma ainuüksi ühe deemoni väljaajamise pärast. Me vajame seda selleks, et seista silmitsi kogu kurjust täis ühiskonna- ja kultuuriruumiga. Muutus tuleb vaid läbi ülalt saabuva väe. See nõuab aga inimesi, kes pole ainuüksi täidetud Jumala Vaimuga, elades ja käies Tema Vaimus, aga kes ka ootavad selle Vaimuga rüütamist.